Reedel käisime Mariti ja Mari-Anniga Kompressoris hommikupannkooke söömas. Nii umbes kell 12 lõunal. Minu jaoks oli see veel vägagi hommik. Pannkookide kõrvale rääkisime juttu. Meestest ja lastest ja haigustest ja kudumisest. Peaaegu oleks piima hinnani ka jõudnud. Hakkame vist vanaks jääma.
Laupäeval oli vilistlaspäev. Meie klass oli vist isegi paremini esindatud kui eelmisel aastal. Marit luges kokku 16 persooni. Kohati tšillisid meie klassiga ka Taavi ja Kesa, kes küll tegelikult meiega koos ei lõpetanud. Paralleelikate kohta ei oska jällegi midagi öelda, kuna ma jätkuvalt ei tee vahet, kes oli A ja kes C klassis. Alguses peeti kõnesid ja oli väike kontsert ka. Mingid vau-millise-häälega poisid on tekkinud. Üks laulis Alenderi Pihlapuud ja siis Rasmus ja keegi Edgar Chalice'i-Mäksi seda vikatilugu. Vot selle Edgari hääl oli midagi müstilist. Koori esinemine jäi suhteliselt keskpäraseks minu arvates. Pärast oli sumin. Ahjaa, garderoobis kohtasime metsistunud Sämi. Suht kummastav vaatepilt oli. Ja siis me kurseerisime päris pikalt mööda vanalinna tänavaid. Sest poisid lihtsalt ei suutnud otsustada, kuhu oleks kõige parem minna. Jahe hakkas juba selle sihitu kablutamise peale. Lõpuks maandusime Nimeta baari. Ettekandja-tšikk oli suht koba. Oma meetriste küüntega klõbistas ta kalkulaatoriga kolm korda summat valesti. Siis sai meid järsku päris palju, et ei mahtunud äragi. Ja siis ma jõudsin eriti täpselt bussi peale. Sest natuke mõttetu tunne oli.
Aga mulle meeldib vahel Kristjani klaasist õlut juua.
Lund sajab. Ja õues on soe. Kujutate ette, ainult -2 kraadi. Ei kujuta? Ma ka ei kujuta. Aga on. Uskumatu.
Etnolaagrisse registreerisin ennast ära. Mõnus. Tahaks juba pilli mängida korralikult.
Ja varsti tuleb suvi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar