Minu aeglane aastavahetus ja üsna kiire sünnipäev

Ma ikka mõtlesin, et oleks vaja natuke detailsemat kirjeldust ka kui see eelmine postitus.

Eelmisel pühapäeval siis käisime tädi Mai uut meest ja uut kodu üle vaatamas. Jube pisike korter on, aga üldiselt vist kiideti heaks. Siis istusin ma rongi peale ja hakkasin Tartu poole loksuma. Alguses paistis hästi ilus päike rongi sisse. Mõnus oli. Mingid pisikesed lapsed tatsusid mööda rongi ringi ja naeratasid mulle iga kord, kui minust möödusid. Muusikat kuulasin. Siis ma jõudsin Tartusse ja kolisin ennast Kalle auto peale ümber. Ja siis millalgi jõudsime Räpinasse ka. Ja siis oli lihtsalt liiga hea olla. Noh, selle väikse detailiga, et mul oli sajandi nohu. Kolmapäeval käisime Tartus laululava juures uisutamas ja Tarmo sünnipäeval. Ja siis tuli aastavahetus. Mul ei ole veel elu sees nii rahvarohket aastavahetust olnud. Ja ilutulestikku ma pole vist ka nii lähedalt näinud. Räpina on üldse mingi huvitav koht. Nagu oleks linn, aga kõige kõrgemad majad on kolmekorruselised, mis minu jaoks tundub lihtsalt nagu väga suur alev. Ilm oli ka mõnus. Külm, see tähendab. Lund sadas ja sadas. Ja täiskuu oli. Ja Marten oli armas. Ja Suusi on mu sõber, mis siis, et ma kardan jubedalt koeri. Ja siis laupäeva hommikul kell 7.30 hakkasime Tallinna poole sõitma. Temperatuuri ma parem ei ütle, sest ma ei mäleta täpselt, aga see oli ikka ulme. Lumi oli ka ulme. Mida Tallinnale lähemale me jõudsime, seda huvitavamaks läksid teeolud, kuni lõpuks hakkas tee üldse ära kaduma. Aga kohale jõudsime. Ja siis hakkas minu iga-aastane võidujooks ajaga. Ja hoolimata Kallest, kes oli asendamatu (asendamatuid inimesi ei ole, tema asendab), olin ma jälle lootusetult graafikust maas. Lõpuks sain kuidagi omadega valmis ja hakkasime Jeti jäähalli otsima. Ja ennäe, kõik mu külalised olid sinna enne mind jõudnud. Ja siis me uisutasime. Jube mõnus oli. Ardo ei seisnud ilma Mari-Annita püsti, Marta ei seisnud ilma Maritita püsti. Kristjan ja Siim rääkisid ma-ei-tea-millest. Marella oli lihtsalt antihüpohondrik. Ja siis saabus kogu see kamp minu juurde, kus söötsin neile sisse tee ja pitsa ja jäätise ja koogi. Ja huvitaval kombel sõin ma ise ainult ühe tüki pitsat, mis on täiesti ennekuulmatu. Lihtsalt pärast seda ühte tükki ma kohe rohkem ei tahtnud, pärast unustasin ära ja hommikul oli juba otsas. Aga räägitakse, et oli hea pitsa. Siim ehitas klotsidest torni, meie vaatasime Jääaega. Kui siia lisada nüüd jäätis ja limonaad, siis tundub, et mis pagana laste sünnipäev mul oli. Aga ma loodan, et kõik olid rahul. Mina olin küll rahul. Kõige tähtsam oli ikkagi see, et mulle olulised inimesed koos olid. Kui teid ei oleks, ei oleks mind ka. Pühapäeval ehk eile sõitis Kalle minema. Täitsa ära. Niuks.

Praegu ma peaks õppima. Üldse ei taha.

Natuke hiljem: Täna on Siimu sünnipäev :). Kalli. Õppida ei taha endiselt :(.