Saabusin Tartusse. Mind võttis vastu külm. Esimest korda rabas ta mind silla peal ja jätkas kimbutamist kuni ühikani. (Mulle tuli meelde, et mu jope pole vist ikka sellisteks temperatuurideks mõeldud.) Teist korda tervitas ta mind toas. Sest noh, kui ma reedel ära läksin, keerasin kütte ju maha. Nüüd keerasin suht maksimumi peale radika. Keetsin ühe vee, millest pool jõin teena ära ja teine pool istub mul purgiga süles praegu ja jahtub vaikselt. Ma panin seda juba tegelikult varem tähele, et aknapraost tuleb külma, käed külmetavad sellepärast arvuti taga ja laud on külm, kui katsuda, aga see, mis sealt täna tuleb, on ikka ulme. Toppisin rätiku ette sinna, vähemalt ei puhu nii kõvasti. Laud on ikka külm, kuigi laua all radikas huugab. Oleks siis mingid vanad aknad, saaks aru, et loomulik õhutus. Siukste uute vahelt ei tohiks ju niisugust lauspuhumist olla. Aru ma ei taipa. Ma loodan, et tuba saab ikka varsti nii soojaks, et siin on elutegevus võimalik. Sest tekk on mul nii suviselt õhuke ja pleed on Tallinnas.
Räpinas kiskus ka päris jahedaks. Kõnnin mina lihtsalt mööda teed ja kae nalja, ripsmed lähevad kogu täiega härma. Üldse nägin ma suht polaaruurija moodi välja. Aga ma käisin saunas. Päris saunas. Üle mai-tea-mitme aja. Seal oli soe vähemalt.
Praegu ma peaks hoolega õppima. Tahaks midagi head hoopis. Pagana varbad külmetavad. Ja see purk hakkab ka täitsa ära jahtuma. Häda ja viletsus.
Käesolev postitus kannab muideks järjekorranumbrit 300.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar