Nii. Vabandust, läksin eelmine kord natuke endast välja. Selgus, et seda kõige haigemat ülesannet saab uuesti teha. Täpselt sama ülesannet. Just hetk tagasi lõpetasin. Aga "essee" (mis pidi olema essee, aga minul oli ta rohkem pajatuse moodi), läks untsu. Seda uuesti teha ei saa, ja tosi hyvää, sest ega ma ei tahakski.
Üldiselt ma olen viimased umbes kaheksa tundi semiootikaga tegelenud. Ja tegelen ilmselt lühikeste hingetõmbepausidega järgmised 34 tundi. Sest mina olengi see viimase hetke õppija. Kuni viimase minutini ei liiguta lillegi ja siis on õnnelik, kui võimalikult kiiresti asjaga ühele poole saab. Ja magamine on nõrkadele. Neljapäeval kell neli teen ma eksami ja pärast seda on mul aega laupäeva õhtuni, et õppida ära kultuurilood ja kirjutada essee. Ja pärast seda õpin ma kirjandusteadust, esmaspäeval on eksam. Kuulge, enda arvates ma ei pannud ju neid eksameid endale nii tihedalt.
Vahepeal oleks veel vaja jõuda lingvistika koosolekule ja ilmselt Räpinasse ka. Sellega ma olen juba leppinud, et Zetode kontsert jääb seekord minu poolt külastamata. Kultuurilood on selle asemel. Mõnna. Mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar