kolmapäev, 21. oktoober 2009

Siin, rahva ees?? Rahvas on hullematki näinud

Eile mõtlesin, et täna kirjutan, mis ma eile tegin. Aga meelest ära läks, millest täpsemalt pidin kirjutama... Aa, ladina keelest vist. Nõme on. See ladina keel. Rohkem vist ei olnudki midagi.

Täna tuli Kultuurilugude loengusse mingi mees, ennast ei tutvustanud ja hakkas omaarust loengut pidama. Praegu otsisin netist välja, et nimi on kodanikul Arne Merilai. Igatahes, alguses reklaamis pikalt ja laialt oma raamatut ja siis hakkas igast asjadest jahuma. Kuulda polnud midagi, kuni keegi auditooriumist soovitas mikrit kasutada. Luges oma paberite pealt maha igast asju, aga kuidagi täiesti vale rütmiga ja stiihilises sõnastuses, nii et üles polnud midagi võimalik kirjutada.

Mingi poole tunni pärast: "Kas te nüüd kuulete mind? Ja kas mu lips on sirge?"

Kreeka teatritraditsioon kujunes muideks välja setude traditsioonilisest eeslaulja ja koori vaheldumisest. Ja kui tegelastel kõik sassis oli ja kuidagi ei suutnud enam asja lahendada, siis võeti Pekkaniska kraana ja kukutati üks jumal sellega alla.

Ja vahepeal läks ikka täiesti ropuks ära.

Reedel olen ma muideks tervelt kaks tundi õpetaja. Voh.

3 kommentaari:

  1. Hää Adeliine:
    loen, et said kultuuri(loo)šoki?
    Eks ta nõnda olegi mõeldud: inimese visa võitlus kurjusega (fašismiga) ei ole mingi ninnu-nännu ja vaevu et tõsiselt naljakas. Müüdi põhja on õudne vaadata, aga karneval aitab; kuigi paremini vist teadmatus.
    Edu lingvistikas!
    Arne Merilai,
    ahjualune

    VastaKustuta
  2. Tõepoolest, see kodanik on Arne! Sa oled tubli guugeldaja :)
    Nagu näha oli seekordne loeng poliitiliselt korrektne. Kuidas meeldis?

    Sõbrad kultuuriloost.

    VastaKustuta
  3. Kas tavaliselt ei ole poliitiliselt korrektne?

    VastaKustuta