Me olime mingil klassiekskursioonil. Aga osa rahvast ei olnud meie klassist. Olid mingid lihtsalt mulle tuttavad inimesed. Mingis tiigiga kohas olime. Osad käisid ujumas. Minul oli miskipärast kogu ekskursiooni vältel kannel õla peal. Ma vist kavatsesin seda mängida. Aga siis tuli mulle meelde, et mul pole ju häälestajat nagunii kaasas ja kannelt pole aasta aega häälestatud. Järelikult ei elaks ma seda häbi üle, kui ma peaksin häälest ära kandlega mängima. Järelikult tassisin ma seda muudkui edasi. Siis mingil hetkel tuli Jalmar. Ta ütles mulle, et Tartus algab 16. oktoobril Riia rahvaülikooli kursus karmoškamängijale ja teemaks on Leedu muusika. Et ta ise ei saa sinna minna, aga mina peaksin kindlasti minema. Et see, kes õpetab, on tema hea tuttav ja mulle tuleks see kindlasti kasuks. Kursus pidi kestma kümme korda ja olema mingi eriti soodne ka veel. Jalmaril olid suured kõrvaklapid peas ja siis lasi ta mulle läbi nende oma uut lugu. See oli naljakas lugu, aga rohkem ma sellest ei mäleta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar