Asjadest

Mõned asjad on sellised, mis jäävad meelde. Mida hoiad alles ja millega seondub mingi eriline mälestus. Olgu see asi kui tahes tähtsusetu, väike või näotu. Mul on selliseid asju päris palju. Aga samas paljude ilusate kingituste puhul ei suuda ma meenutada, kes, millal ja mis puhul on mulle need kinkinud.

Üks selline mälestusega asi on iga päev mu silmade ees.

Vana narmendav riideriba, mis on minu laualambi külge seotud. See on pärit 2003. aastast, kui ma käisin Karepal Kullo teatrikooli laagris. Enne laagri ametlikku avamist jalutasin ma ringi ja sattusin suurde telki, kus meil edaspidi kokkusaamised toimusid. Virko tegutses seal. Äkki võttis ta suure riideribarulli, lõikas sealt pussnoaga ühe jupi ja sidus mulle käe ümber. Ta ütles, et see on selle laagri käepael ja et ma olen nüüd elu lõpuni Karepa laagriga seotud :P. Ja ma tõesti ei ole seda unustanud.

Teine asi, mis mulle täna meelde tuli, on samuti Virkoga seotud. 2004. aastal valmistusime Betti Alveri luulepäevadeks. Meie luulekava läbiv joon oli vanavanemate tähtsus. Esitasime seda lisaks luulepäevadele ka Kullo galeriis mitu korda. Kavalehe kohaselt olin mina teinud "muusikalise kujunduse". No tegelikult ma mängisin lihtsalt luuletuste vahepeal kannelt. Aga viimasel etendusel tänas Virko kõiki ja kinkis mulle ja veel kahele näitlejale oma "peopesa".