Kui Sa tuled, too mull´ roose...

Nädalavahetusel sai siis Rakveres Jaan Paku noormuusikute festivalil käidud. Nagu eelmiselgi aastal, läks meil hästi ja veel paremini. Meid valiti lõppkontserdile esinema ja preemiaks saime Krediidipanga helkurid, armsad aknakaunistused ja palju raha. Roosid saime ka. Ja šokolaadi.

Õnneks ei pidanud täna vähemalt koolis käima, sest täna ma käisin hoopis Tartus. Surusin seal haridusministril kätt ja sain jälle nänni. Ma arvan, et see oli nüüd vist viimane nännisaamine selle augustikuise olümpiaadimedali eest. Igatahes said kõik umbes 90 vastuvõtule kutsutud õpilast endale päris hea digifotoka. Hmm, kui suur neil see eelarve oli õige..? Ja kõik said suure roosi ka. Kahjuks närtsis see pika kojusõidu ja bussiootamise peale kaunikesti ära. Päris huvitav on iga päev roosiga koju saabuda :). Sandrit ja Renatet nägime ka ja siis tegime minister Lukasega kõik koos pilti.

Sellised uudised seekord.

Ootan lund, ootan und, ootan...

Mul viskas ilm lihtsalt üle. Ja otsustasin ennast lohutada blogi kujundusega. Sest kui õues lund ei ole, tuleb see välja mõelda. Need jääkarud on ju ka armsad.

Kooli kohta veel niipalju, et teisipäeval oli juhtumisi minu elu viimane bioloogiatund. Puhka rahus.

Meie klassi poisid ei kanna lipsu, sest täna on neljapäev!

Nii, ma vaatan, et ma pole siia tükk aega midagi asjalikku kirjutanud. Nii ei lähe mitte. Valgustaks siis vähemalt tänast päeva ja võimalik, et mõnda asja veel.

Tänane päev koolis möödus suhteliselt rahulikult, kui mitte arvestada

1. valehäiret. Meie olime just kenasti alustanud vene keele tundi, kui üle kooli kriiskas häirekell. Paanika puhkes silmapilkselt. Mõni hetk pärast sirina lõppemist kostis kõlarist meeshääl: "See oli kaasõpilase põhjustatud valehäire, palun rahuneda." Ning siis saime me häiret veel üks kord kuulda. Selle peale kõlas juba Muusa ärevil hääl: "Õpilane, kes toimetas teisel korrusel ja tegi seal asju mida ei ole vaja teha, ..." Lause, nagu Muusal vahel kombeks, sinna lõppeski kena häälekõrgendusega.
2. plahvatusohtu füüsikaklassis. Kuurme tahtis teha meile täna ühte katset, sest õues oli imekena udune ilm ja ta oli seda täna juba kõikidele klassidele teinud. Katse seisnes tillukese ampulli kuumutamises, mis sisaldas eetrit. Ampulli kujutis oli suurendatult projitseeritud klassi seinale, niiet pimedas klassis võis seda hästi näha. Põnevusega jälgisime eetri keemahakkamist, pealtnäha mitte hoolides Kuurme märkusest, et kogu kaadervärk on väga plahvatusohtlik. Kui eeter aurustus, siis ühel hetkel, täpsemalt temperatuuril 194 kraadi Celsiust, kadus gaasi ja vedeliku piirpind ja Kuurme ütles, et nüüd kohevarsti tuleb üllatus. Mis see üllatus ikka võis olla? Ilmselt see kauaoodatud- ja kardetud plahvatus? Kuid kahjuks seekord siiski mitte. Lihtsalt kui gaas igal pool ampullis korraga kondenseerus, läks ampull üleni mustaks. Kuna Kuurme avastas, et me ei tahagi veel koju minna (mis siis, et tunnikell oli ammu helisenud), kordas ta katset veel kord.

Sellega põrutavad sündmused reaalirindel seekord piirdusid. Ootame põnevusega, mida toob homne päev. Üldiselt hakkab toimuma see, et mina kui viimasel ajal rabavate ideede generaator ja organisatoorne aktivist olen mõnuga asunud valmistuma jõuludeks. Esiteks suutsin ma moodustada universaal-geniaal-instrumentaalansambli, millega me asume täitma ennenägematut ülesannet - saada kokku proovideks ja esineda jõulukontserdil. Siinkohal võtan vastu pakkumisi kandle- ja kontrabassitassijatelt :). Teiseks suutsin ma moodustada universaal-geniaal-tantsuansambli, millega asume täitma ennenägematut ülesannet - saada kokku proovideks ja esineda jõulukontserdil. Siinkohal võtan vastu igasuguseid pakkumisi.

Veel üks minu rabavatest ideedest. Täpselt esmaspäeva õhtul tuli mul mõte, mille ma ka viivitamatult teoks tegin. Söö porgandit, sest porgand on hea! Sellekohase plakati panin ma ka kooli puhveti kõrvale üles. Vot nii.

Laupäeval sõidab jälle üks universaal-geniaal-instrumentaalansambel koosseisus kannel, basskannel ja kaks flööti Rakveresse kammeransamblite festivalile. Eelmine aasta läks meil ju hästi, loodame, et nüüd ka.

Tegelikult ma tahaks akordionit hoopis mängida praegu. Oh, kuidas tahaks.

Nädala moto: Kõige parem komm on porgand!

Korraks ära vaid...

Praeguse hetke laul - Dagö "Maantee"

Peatudes bussipeatuses...
minna minema kas või ühega
tahaks kaasa
Korraks ära vaid, linnu säravaid
lihtsalt vaheldust, suunaski kaheldes
imede lõppedes, õndsais paikades
koju jõudmisel, täidetud nõudmised

Tuul ühel hommikul
viib kaasa su
merekaldale
Sääl iga päev
päikest näed
vaade maailmale
Need kes sinust jäid
kahelpool teid
sääl ikka on veel

tuul
koidikul
vaid kaasa viib need
kes valvanud öö läbi teed

Tahaks kuskile kaugele. Ära.

Tere sügis!

Nüüd on sügis käes ja kool alanud. Koguaeg sajab vihma ja pea on juba esimesest koolinädalast väsinud. Aga tore on see, et ma olen nüüd abiturient. See tähendab, et ma saan rebaseid retsida ja kõike muud toredat teha.

Mõtlesin, et kuna on sügis, siis vahetaks ka lehe kujunduse aastaajale vastavamaks. Mulle igatahes meeldib.

Tervitan kõiki õpetajaid, abituriente, rebaseid ja oma väikest nublut Kaid, kelle ma 1. septembril esimesse klassi juhatasin. Olgu teil tore.

Ei taha reaalsusesse tagasi!

ETNO!
FOLK!

Rohkem sõnu polegi vaja. Kes teab, see teab. Ma tänan teid kõiki ja kallistan ja tahan teid uuesti jälle näha. Sest see oli lihtsalt ületamatult hea. Aitäh.

Tükikesi tantsupeost

Üle aia Selverisse ronida ei tohi!
Muru on püha!

Kadri Tiis isiklikult: Kas te nende vihtadega tuletegi peole või?
Kadri Tiis isiklikult: Valge peaga Lee poiss, ma ei saa aru, miks sina üksinda ei jõua Jälgede lähteasendisse, kui kõik teised jõuavad.

Jou. Olen seitseüheksa. Jou. Ma olen nii mõnus mees, et ma ei tantsi. Jou. Ma ei tee ühtegi polkasammu. Jou. Mulle maksti selle eest, et ma tuleks siia tantsupeole kohatäiteks. Jou. Ma ei tõsta oma tüdrukut ka. Jou. Vot nii mõnus mees olen. Jou. Jou.

Ja läheb laine! Fa! Fa! Fa! Fa! Fa!

Ja suvi tantsib... Kõik see vägi. (Üks, kaks, vahetussamm, üks, kaks, vahetussamm, üks, kaks, vahetussamm, üks, kaks, pööre, hopp! Ja nüüd kammime!)
Soovide valss. C-segased. (See on romb, ausõna!)
Tees telu. Õpetajad.
Kiitsakas. 3.-4. klass
Päikeseratas. 3.-4.
Rongisõit. 2.-3.
Tulge siia, poisid-plikad. 2.-3.
Suur suvi. Suured võimlejad.
Vändra metsas. (..Vändramaal, lasti vana karu maha.) C-segaste poisid ja 3.-4. poisid.
Jõgeveste polka. Jou. Olen seitseüheksa. Jou.
Jaani räpp. Jou.
Räditants. Õpetajad.
Tahaksin olla. 1.klassid
Plaks ja pliks. 1.klassid
Jaaniussid. Väiksed võimlejad.
Kodu. 5.-6.
Suvetrall. 5.-6.
Tuuriga. Neiud.
Kulla kutse. Neiud.
Nummerpolka. C-segased. (Mumpsus olge! Selle tantsuga saab sooja!)
Jäljed. C-segased. (Kusagil veel soojad saiad on teel.)
Sügistaevas. Võimlejad.
Puu on puude kõrgune. Peaaegu kõik see vägi.
Ja suvi tantsib... Kõik see vägi.
Oige ja vasemba. Kõik see vägi.

Vägeev!

Minu Vasja

"Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem."
Karl Ristikivi

Vasja on minu nähtamatu sõber. Ma sain temaga tuttavaks tema sünnipäeval, kuhu Efku mind kutsus. Ta on hästi tore ja tubli ja igakülgselt andekas. Ta tantsib minuga trennis kui Siimu ei ole, ta oskab orelit ja saksofoni mängida ja puust linnumajakesi kopsida. Ta on selline keskmist kasvu {tuvi}, juuksevärvis ma ei ole väga kindel. Aga ta on tugev. Ja minust parajalt pikem. Ja ta on minuga igal pool kaasas. Kui vaja, siis ta mahub mulle taskusse ära. Tegelikult on üks asi ka mida ta ei oska. See on füüsika. Aga tal on sõber, Volodja. Volodja on Mari-Anni nähtamatu sõber. Vasja ja Volodja on suured sõbrad ja teevad kõike koos. Seda sel ajal, kui mina parajasti Mari-Anniga koos olen. Volodjale ei meeldi ka füüsika. Nad kumbki Vasjaga ei julge füüsikaklassi sisse tulla ja ootavad väljas, kuni meil tund läbi saab. Siis nad mängivad kahekesi bridži. Nad saavad seda teha küll.
Tavaliselt istub Vasja tunnis minu laua kõrval põrandal. Kui ta tahab, siis ta võib isegi pikali visata, sest tal ei ole valus kui keegi talle kogemata peale astub. Ja ta ütleb mulle töö ajal vastuseid ette. Volodja ütleb Mari-Annile ka. Vot.
Aga Mari-Annil on nüüd Heiki ka, kes tuli Hispaaniast tantsukursustelt tagasi. Mari-Ann tantsis ka mõnikord trennis Volodjaga, aga nüüd ta tantsib Heikiga. Vasja on Heiki peale natuke kade, sest ta arvab, et Heiki oskab temast paremini tantsida. Mina küll nii ei arva.

P.S. Efkul on täna sünnipäev! :)

PILERIN

HÜHEL PÄEV-
AL TÕUSIS
PILLERIN
VARAKULTÜLE-
SE JAAIASE-
MA KA ÜLES-
E JA ISA KA
JA PANIT KÕI-
K RIITESE
HÄKITSEL-
T HELISESUKSEKE-
L JA ISA LÄKS
VATAMAKESE-
ALONJAOLI
SEALNENTE
VANNAISAK-
ENEMATTEK-
ID TALE KÕVA
MUPSU JA
VANNAISA LÄKS
TAKASSI JA
VÕPATAS LÕPP


ELAS KORD
TÜDRUK
TALEIOLN-
UT EMAEK-
A ISA SEST
TAOLIJUBA
PÄRISURR
AKA SIIS SÜNT-
ISTAL POEK
TÜDRUKSÖÖTI-
S POEKA
NIIPALJUKUI
TEMATAHTIS

Teele, 5-aastane
kirjaviis muutmata

Tere, kõik suured ja väikesed sõbrad!

Pole kaua aega kirjutanud, tõsi. Aga oli ka palju teha.

Nimelt lõpetas Teele vahepeal muusikakooli. Kümme aastat orjapõlve on lõpuks ometi läbi. Pärast lõpueksamit torkas pähe, et nii, nüüd ongi kõik. Aktus veel ja siis enam ei midagi. Ei kunagi enam pingsat kandleharjutamist, solfedžot ja muusikalugu. Milline õndsus... Aktus oli tore: palju lilli, okkaid, kallistusi. Kindlasti ei olnud ma mõnda oma lennukaaslast iialgi muusikakooli koridorides kohanud, liiati siis kõigiga tuttavaks saanud. Aga pärast lõpuaktust muusikakoolis oli küll selline tunne, et kõik on sõbrad, selline ühtekuuluvustunne. Ja natuke kurb oli ka. Lihtsalt oli harjumuseks saanud peaaegu iga päev muusikakooli minna ja harjutada ja vahetevahel niisama tundi oodates istuda. Nüüd jääb selle harjumuse asemele tühi koht. Kuid selle tühja koha täidavad kogemused ja oskused, mis nende aastate jooksul omandatud.

Lisaks rabelemise muusikakooli lõpetamisel olid ka koolis kiired ajad. Matemaatika eksam ei läinud just kõige paremini, aga tühja sellega. Geograafia riigieksam on veidi olulisem. Me ei ole veel tulemusi teada saanud, aga loodan, et läks hästi. Kui mitte, siis saab ju igal juhul järgmine aasta uuesti proovida.

Ja kõige tähtsam: SUVI on kohal! Suvel saab igasuguseid lahedaid asju teha. Näiteks vene keele jaoks filmi teha ja tantsupeol tantsida ja rongkäigus käia ja laulupeol laulda ja lingvistika laagris keelesõlmi lahti harutada ja kandlelaagris sõrmi villi mängida ja jalgrattamatkata ja ujuda ja etnolaagris ja folgil jämmida ja lingvistika rahvusvahelisele Peterburgi sõita ja Vigala koorilaagrisse minna ja siis tuleb Maritil sünnipäev ja rahvatantsulaager ja oh, siis ongi juba sügis käes. Tegus suvi tõotab mul tulla. Soovin kõigile teile samuti siiruviirulist, kirjumirjulist, kullakarvalist, sääsevaba ja mõnusat suve. Sest suvi on nautimist väärt! :)

P.S. Minu isiklik optimum on 17 kraadi Celsiust, niiet hoidku see ilmataat oma nahk ja kõrvad, saba ja sarved, kui ta kavatseb meid siin 30-kraadise põrguga piinata. :P