Paarisarvud on need paremad. Ja just alla kolme.

Kalle saab minna Eesti Laulu poolfinaali pilli mängima.

MTÜ jõulupeod olid Tartus ja Tallinnas. Õigemini jõuluõhtusöögid. Süüa sai. Nalja sai. Inimesi näha sai.

Tegin juustukooki. Kaks korda. Esimene kord tuli täiesti uutmoodi välja. Põhi ei olnud õhuke ja kõva, vaid paks ja kohev. Aga kõik sõid ja kiitsid. Teine kord tuli nagu tavaliselt. Oli hea nagu tavaliselt.

Pargis olid jõulud. Päris jõuluvana tuli. Väiksed pudinad demonstreerisid oma andekust. Kolmepoolene Mirjam luges ja kirjutas. Kahene Marleen jutustas ja laulis.

Ma sain vanaks. Saja aastani on veel ainult 75 aastat minna.

Praegu vaatan laulupidu. Ja lund sajab.

Nii ei saa rallit sõita

Hommikul läks natuke kiireks. Aga Kalle ja Antsu abiga astusin rongi minut enne selle väljumist kell 7.46. Ja siis panin saapapaelad kinni, nii nagu nad kinni käima peavad. Pileti eest maksin 1.54 ja sõitsin 35 minutit. Rongis külm ei olnud, aga Jõgeval tibutas natuke. Pime oli. Raamatukogu ukse peal oli silt "Palun ärge musta kassi sisse laske". Raamatukogu oli soe ja valge. Arvutitoas oli päris palju arvuteid. Ainult et minu arvuti ei tahtnud kohaliku wifiga suhestuda. Topiti netijuhe. Siis saabusid raamatukogutädidtöötajad. Neid oli umbes üksteist pluss-miinus üks. Rääkisin. Näitasin slaide. Rääkisin. Siis tahtsin päris elus Vikipeediat ka näidata, aga nett oli vahepeal otsustanud ära minna. No mis siis ikka, ootame. Vaatame vahepeal slaide edasi. Aga nett ei tulnud. Kohalik itimees siis leiutas mingi süsteemi, et pani oma telefoni wifit tegema ja ma sain oma arvutile neti sisse. Aga teistes arvutites oli nett ju juhtmega, seega netti ei olnud, nii et nad ei saanud ise midagi proovida. Vähemalt sain mina seinale näidata. Vahepeal tuli televiisor kõik pildistama ja puha. Kunagi uudistes vist näeb. Kolm tundi suutsin välja venitada seda asja. Kella 12-ks sai läbi. Aitäh ja peaaegu juba äraminek ja siis ütles keegi, et nett tuli tagasi. Jess onju. Vaadati mulle bussiaeg, järgmine väljumine Tartusse 14.30. Eelmine oli läinud 11.30. Läksin siis linna peale jalutama, mõtlesin, et võin juba lõunasöögi moodi asja ka ära süüa. Läksin Kosmosesse. Kosmos on Jõgeval Suure tänava ääres teisel korrusel. Samamoodi nagu Austraalia on Nõmmel ühe kollase maja hoovis. Tellisin pasta kanaga (kaunistatud tomati-, kurgi- ja mandariiniviiludega), ploomimahla ja pannkoogi meega. Pasta oli menüü järgi väike, aga reaalsuses suur. Pannkook nägi uudne välja ja maitses ka uudselt, mesi oli ersats. Maksin kolm eurot kopikatega. Siis kõmpisin bussijaama. Bussijuht küsis, kui vana ma olen, ja enesekindlalt ja mõtlemata vastasin "23". Pileti eest maksin 3.60 ja sõitsin 65 minutit. Haige.

Helihaju

Vahepeal tegin igast asju. Räpinas käisime. Koolis käisin. Ja veel üht-teist.

Esmaspäeval käisin viiulitunnis. Õppisin ühe päris loo. Need eelmised ei olnud nagu nii päris. Nüüd ma oskan hea vormi korral "Targa rehealune", "Savikoja venelane", Mozarti Tähekese lugu, "Leedu tants", "Yankee Doodle", "Ood rõõmule" ja "Kahe viiuli valss". 

Mingi päev leidsin Facebookist albumite kaupa pilte pommirusudes Tartust. Koledad pildid küll, aga huvitavad. Vaatasin vanu kaarte ka.

Neljapäeval tõime teisest Tartu otsast ära ühe pisikese paki, kus sees oli kolmas toiteblokikandidaat. (Aga ka see ei sobinud.) Selle tõttu jäin Mariti juurde tund aega hiljaks. Marit tegi oma šokolaadikooki (oma tuntud headuses). Mina rääkisin samal ajal telefoniga või segasin niisama. Ja Marit jäi vist peaaegu teatrisse hiljaks. Aga mina veetsin pool tundi ülivärskes ja jäises õhus, kui koju kõndisin.

Eile tegi Kalle kaneelirulle ja mina jälle segasin, kus aga sain.

Täna hommikul helistas mulle tundmatu number, kes alustas kõnet nii: "Tere, mina olen Maali..." Hetkeks uskusin ma tõsiselt, et Grete teeb mingit haiget nalja minuga, sest see oli totaalne Grete teen-mingit-haiget-nalja-hääl. Aga siis jõudis kohale, et ongi päris Maali :P. Soto proovi kohta küsis. Mis on homme. Ja kuhu mina ei lähe. Sest külm on ja raha on otsas ja Ruth ütles, et kui ma ei taha, siis ma ei pea.

Ma lähen vaatan, äkki unustasin külmkapi ukse lahti

Ee... Ma pole mitte midagi teinud. Vabandust, täna tegin jube häid pannkooke.

Üldiselt olen õppinud ja mitte õppinud ja mõelnud ja vikiasju teinud. Mingi päev käisime Kallega uisutamas natuke. Eile käisime Ristiisas. Sõin Siberi pirukat. Kõht sai umbes poole portsu peal täis, aga lõpuks mahtus ikka kõik sisse. Ilm on nagu kevad. Täna käisin poes ilma mütsi ja kinnasteta. Väga mõnus tuul oli. Aga jube märg on igalpool.

Järgmine nädal on ullumaja.

Digimuutub...

Aa, vist unustasin kirjutada, et eelmisel neljapäeval muusika loengus laulis Sting neljahäälset kujundit. See oli tõeliselt lahe.

Mingi päev käisin poes. Tahtsin ühepajatoitu teha ja kuna kapsast otsides jäi silm punase kapsa peale, siis mõtlesin, et kapsas nagu kapsas ikka, proovin siis seekord punasega. Tulemuseks oli üleni sinine ühepajatoit. Käskisin Kallel pilti ka teha, aga ei viitsi praegu siia panna seda. Natuke imelik oli seda süüa, kuigi maitse oli täiesti tavaline. Toorelt aga on ta palju mõrum kui tavaline kapsas.

Mulle meeldib öösel tegutseda. Siis ma saan oma süsteeme teha. Eile öösel pesi pesumasin pesu. Täna öösel korjasin riided kuivamast ja panin kappi. Ühtlasi koristasin kapi kolm riiulit uuesti ära. Koristamise suhtes meeldib mulle, kui ma saan kõik süsteemi panna ja siis aja jooksul seda süsteemi mitte ei hoia piinliku täpsusega, vaid see ise laguneb. Ja siis saan jälle kõik süsteemi panna, kas vanasse või uude. Kapis näiteks või riiulis või noodimapis või arvutis. Aga segi ajada tohin ma ainult ise. Sest näiteks kui ma olen kodus raamaturiiulis süsteemi teinud ja raamatud pannakse valesse kohta tagasi, siis see mulle ei meeldi.

Mu jope ei armasta mind enam.

Assa sitikas

Oo, ma käisin eile viiulitunnis. Esimeses. Mõned alustavad neljakümneselt, seega minul pole veel kaugeltki hilja. Peopesas on mul nüüd hiirte pesa ja tigu tahab koguaeg minuga rääkida. Ja mis siis, et ma olin iseseisvalt juba mänginud Mozarti tähekese lugu ja Targa rehealust, siis oli vaja teha üks lahtiste keelte peal I-IV-V saateharjutus. Poognakäsi väsis pidevalt ära ja hakkas valutama. Aga muidu oli tore. Nii tore on pilli õppida, kui keegi ei sunni :D. Tahan, harjutan, ei taha, ei harjuta. Järgmine tund on kuu aja pärast.

Neljaviljaputru tegin täna. Sel aastal esimest korda. Väga hea oli. Tänast hommikut ma alustasin muidu sellega, et kirjutasin vikisse nagu muuseas viis artiklit.

Vikipeediast:

Tássos Papadópoulos (7. jaanuar 1934 – 12. detsember 2008) oli Küprose poliitik, president 28. veebruarist 2003 kuni 28. veebruarini 2008. Ööl vastu 11. detsembrit 2009 varastati tema surnukeha Defterá kalmistult. Laip leiti 8. märtsil 2010 anonüümse vihje abil esialgse matmispaiga lähedalt.

Vaene väike presidendi laip, mis vedeles kolm kuud haua kõrval ja kedagi ei huvitanud.

Elementaarne

Teisipäeval sõitsime Tartusse. Minul pidi olema loeng, aga ei olnud. Kallel oli bändiproov. Tegin ühte pläga, mida võiks nimetada wannabe-bologneseks. Kolmapäeval käisin vikikoosolekul. Nägin ära ühe õppejõu ja kolm ülejäänud vikipeedurit. Vaidlesin Ivoga. Kodus tegime trikadrellisuppi, mis nägi välja nagu ühepajatoit. Neljapäeval oli loeng. Selle aasta esimene. Muusikakultuuri alused. Kuulasime Mozarti neljakümnendat, ühte serialistlistlikku laulu ja õppejõu esituses "Püha ööd". Pärast imeti Kalle verd. Minult ei saanud, mul hemoglobiin 123. Reedel sõitsime Tallinna. Vihma sadas. Õhtul nautisime Lasnamäe udust vaadet. Laupäeval tegi Kalle kükke ja mina koristasin sahtleid. Õhtul tegin pitsat. Pühapäeval käisime metsas. Täna oli loeng. Eesti kirjanduse ajalugu II. Mulle jõudis kohale, et mul on praegu neli ainet, mille nimes sisaldub sõna 'kirjandus'. Järelikult on ette nähtud ennast lolliks lugeda. Soome kirjandusest ma arvatavasti regan end maha, sest ma ei ole kindel, mis keeles lektüüri seal omandama peab. Punkte niigi palju mul see semester, võib mõned kukele saata küll.

Tembamisse-wäggi

Surm ja häving. Esiteks ma hakkasin liiga hilja õppima, teiseks, ma ei maganud piisavalt, kolmandaks ma magasin sisse, neljandaks ma jäin eksamile hiljaks, viiendaks ma ei leidnud eksamiruumi üles, sest seda oli muudetud, kuuendaks ma ei osanud.

Aga midagi head ka. Esimest korda kahekümne aasta jooksul tuli mul pudru õigesti välja. Ma olen arenema hakanud.

Ja spetsiaalselt Mari-Annile eeloleva eksami puhul: mis pagana orgaanilised ained? Kreutzwald ütles "elu awaldawad ollused"!

Edit: Leidsin siukese lause: Edukus on suutlikkus minna ühelt ebaõnnestumiselt teisele, kaotamata entusiasmi. Haa.

Muinasjutt on kastreeritud rahvajutt

Minu pühapäevane menüü: lõunaks jogurt, jäätis, komm, õhtuks kohuke ja pontšikud. Kuhu me niimoodi jõuame???

Täna vähemalt sõin korralikult.

Õues on natuke jahe jälle. Aga kuna minul algas varajane suvi, siis ei mingit jopet. Põhimõtte küsimus. Põhimõtte pärast ei jää haigeks ka. Marit jäi, käisin talle seltsiks täna.

Akna taga rõõmsalt vulisevad veed

Inimesed tahavad kõigele nimesid panna, kõikide asjade ja nähtuste, tegevuste ja mõtete jaoks sõnu välja mõelda. Ei saagi aru, mis häda neil sellega on. Ühes loengus tuli lambist mõte, et kui mul oleks mingi loom, siis ma paneks talle nimeks Ludvig.

Mängisin täna üle saja aasta kannelt. Kandlekott oli juba päris paksu tolmukorra all. Pühkisin puhtaks, võtsin kandle välja ja hakkasin häälestama. Kõik keeled olid suurest nördimusest pool tooni madalamaks veninud. Siis nuusutasin natuke Sotto lugusid ja mängisin muid ka, mis parasjagu meelde tulid. Varsti tuleb laager.

Tahaks veel seda viinamarjamahla. Ja banaani tahaks ka. Pood pannakse küll alles poole tunni pärast kinni, ma jõuaks küll. Aga ei viitsi. Mahlajäätisest ei ütleks ka ära.

Eile, kolmapäeval, muideks (kuigi terve kolmapäevase päeva oli mul neljapäeva tunne) läksin sinna, kus pitsat saab ja sõin ühe pitsa. Vääääikese pitsa, mis tegelikult oli nii suur, et mul oli kõht täis ammu enne, kui pitsa otsa sai. Ma olin suurepäraselt teadlik, et nii juhtub, sest nii on ennegi juhtunud, ja mitte ainult minul. Aga mingi hasart oli sees, et kas ma olen nii äge tüüp ja sel korral jõuan kõik üksi ära süüa. Ja jõudsingi.

Kui rahvas kõnnib plärts-plärts

Urr, jätkuvalt mulle ei meeldi, kui robotid mässavad. Blogi läks jälle lolliks. Ja Saagal on omad kapriisid. Nii ei tehta. Ei tehta nii, et "siin on need säilikud täitsa olemas, aga sulle ma neid küll ei näita". Pole ju aus.

Täna hommikul päike juba kõrvetas. Pidin akna lahti tegema, sest ma ei tahtnud omas mahlas küpsetatud saada. Pärast hakkas loomulikult jälle lund sadama.

Moosisai ei olnud üldse nii hea, kui ta oleks pidanud olema, sest moos oli liiga vedel. Kapsasupp see-eest oli mõnus. Tahaks midagi tõeliselt head, aga ma ei suuda välja mõelda, mis see võiks olla.

Mis mõttes saadab õppejõud meili, et võtke esmaspäeval loengusse ÕIS-is olev Powerpoint esitlus kaasa. Mismoodi me seda esitlust peame temaarust kaasa võtma? Ja milleks?

Ja-jaa, teinekord on väga ohtlik, kui sul välimus kaasas on...

Anna abi

Ma hakkan vist päris peast segi minema. Mind ei tohi enam üksi poodi lasta. Õnnestus šampooni asemel palsamit ja vetsupaberi asemel majapidamispaberit osta.

Mingit assa sajab alla jälle. Aitab küll juba.

Ajab marru, kui Saaga otsustab just neid raamatuid mitte avada, mida mul vaja on. Ja veel ajab natuke marru, kui nende aastate kohta, mida mul hädasti vaja oleks, Saagas üldse midagi polegi. Nii ei saa rallit sõita.

Ja minu isiklik lugupidamine kuulub kodanikule, kes mõtles välja šokolaadipudingi. Vaniljepuding on ka tegija.

EDIT: Ja nüüd ajab mind marru, miks mu blogi järsku taustatuks muutuks. Urr, ei meeldi mulle, kui robotid mässavad.

Jõulused fotosüüdistused

Suur Lumi tuli. Ja mina tegin piparkooke. Jõule!

Lapsed tuppa

Talv tuli. Õues on külllllm. Jube. Salli panin kaela ja teised kindad ka kätte esimestele lisaks. Aga papud on mul tublid. Jalgadel väga külm ei hakanudki.

Ladina töö oli täna. Hommikul õppisin tund aega. Töö ise läks vist halvasti. Siuksed laused olid sees, mida ma polnud elus varem näinud.

Regasin kevadsemestriks ained ära. Kahte ainet, mida ma tahtsin võtta, ei saanudki, sest ühel oli juba piirarv täis ja teisel mul siiski pole eeldusainet tehtud, kuigi ma arvasin, et on. Nii et ma pidin ikkagi võtma selle kuuepunktise kirjanduse. Tore saab olema.

Muidu on mu suhted kaladega üsna jahedad, aga oh, kuidas ma armastan marineeritud heeringat. Eriti tomatikastmes. Pagana kallis on ainult. Mõnikord harva võib.

Kas leidub ehk keegi, kes sõidab neljapäeva õhtul Tartust Tallinna ja tahaks mind kaasa võtta? Ja kandle ja karmoška ja arvuti ja muud pambud. Ma võin täitsa bensiinirahaga toetada. Lihtsalt bussi või rongiga ei ole ma võimeline sellise tavaariga reisima.

Keelenüristamisnurk

Mind just ei aja hulluks, aga professionaalne kretinism lööb välja küll, kui näen, et kuskil on jälle midagi valesti kirjutatud.

Stiilinäide 1: Gefiluse punase- ja mustasõstrajogurti koostises on pakil kirjutatu järgi pastoriseeritud piim ning punase- mustasõstra ja vanillilisand (mis sisaldab must sõstart). Must sõstraid on jogurtis 1,4%.

Stiilinäide 2: Laima Ekstra piimašokolaadi koostises on lõhna- ja maitseaine (vanilliin - looduslik).

No pagan. Kes teil seal see keeletoimetaja on, tahaks ma järjekordselt küsida. Ja muidu toimetaja ka. Iga keskharidusega naga teab, et vanilliin on sünteetiline aine. Ülejäänud vead otsige ise üles.

Küll need keeleinimesed on ikka naljakad. No teate küll neid sõnu "sponsoreerima" ja "spondeerima" jne.

Keelenõuandjad soovitavad nende variantide asemele lühikest ja lihtsat kuju "sponsima".

 No kus nüüd leidsid. See meenutab juba neid teisi lumbitud sõnu "mumpsuma" ja "kvarkima".

Ilm on selge, see on selge

Kas Emajõgi ongi kogu see aeg mu majale nii lähedal olnud või? Või on asi tõesti selles, et puud on raagu läinud? Ei tea, ei tea. Külm on küll. Uisutada tahaks.

Esmaspäeval tegime Maritiga pitsat. Oh, see oli hea. Marit arvas, et see pole pitsa, aga soostus seda nimetama pitsakoogiks. Aga see oli hea. Täpselt selline, nagu mulle meeldib.

Eile käisin Vikipeedia kokkusaamisel. Ivo rääkis ja mina vaidlesin. MTÜ hakkab varsti tekkima ilmselt.

Nüüd ma valmistan ennast vaimselt ette õppimismaratoniks. Esmaspäeval inglise keele töö ja suuline presenteišon, kolmapäeval folkloristika töö ja eesti keele töö ja noh pluss veel teisipäevaks ladina keele kodutöö.

Homme õhtul lähen koju. Reedel loodetavasti õpin (nagunii ei õpi). Laupäeva õhtul lähen teatrisse. Virkot ja Tiinat vaatama :). Pühapäeval mõtlen veel, mis teen.

Ise tehtud... järelikult tehtud!

Siuke pilt. Mis siis, et läbi klaasi jaaniiedasi.

Kuna eesti keeles pole teatavasti helilisi sulghäälikuid, siis kõlab komplimendina mõeldud tunnustav hüüatus hoopis "oo, kolm kratsijat!".

Borš-supi-isu. Lahe sõna. Igatahes ta tuli. Ei tea, kas meil siin majas mõni kulp ka leidub?

Esmaspäev, raske päev

Laupäeval oli Kartaude kokkutuleku korraldamise koosolek. Suht kummaline oli. Norbert ja Katre olid minu juures. Pärast nägin Mari-Anni ka.

Mulle täitsa meeldib õhtul pimedas bussiga sõita. Tallinnast Tartusse või vastupidi. Sest bussis on mõnusalt pime, klappidest tuleb lemmikmuusika ja saab mõelda millest iganes ja samas ei pea üldse millestki mõtlema. Täiesti tühi aeg, mis on ometigi täis "midagi". Rongis pole üldse seesama. Rongis on valge, mis nullib ära igasugused väljavaated.

Trennis käisin täna. Lahe oli. Mingit meeste tantsupeo "hip-hop tantsu" sammu õppisime. Ma pean kindlasti seda harjutama millalgi. Kui meelde tuleb.

Inka õpetaja võiks oma huumorisaate teha.

Kas te ikka teate, kui hea asi on porgand?

Hea tuju on.

Ärge kõike ka päris uskuge, mida see Lepajõe siin loengus räägib...

Khm. Mingi vajadus on vä? Peab nagu iga päev siia kirjutama või? Ju siis peab. Vahepeal küll hoian ennast jõuga tagasi, et mingit niisama iba ei hakkaks ajama. Tervitan Sandrat, kes viitsib seda iba siin regulaarselt lugeda :P.

Õues on mõnus. Tuul puhus mu konkreetselt pikali täna. Aga puud on jätkuvalt värvilised.

Turul oli kaks toredat vene tädi. Sellised noored. Eesti keelt rääkisid täitsa. Tahtsid mulle kolm kilo jõhvikaid müüa. Ma nii palju ei tahtnud. Porgandeid ostsin ka. Hästi magusad porgandid on. Täitsa õige jutt, et igaühe käest ei maksa osta. Tuleb ikka vaadata ja osta selle käest, kes ilus ja hea ja tore välja näeb :P. Siis tekib tunne, et tahaks järgmine kord jälle turule minna.

Nohu on. Ma ütleks, et nohu tapab, aga tegelikult mõtlen, et ega ei tapa küll, lihtsalt on natuke vastik.

Püksirihm tahab ühte auku juurde saada.

Pagan, peaks mõnikord õue minnes fotoka ka ikka kaasa võtma ja pilte tegema, mida ta mul siin niisama riiulil passib siis.

Pliit vs Teele - 1:0

Kuna Marit pidi mulle külla tulema, siis mõtlesin, et teeks midagi korralikku süüa. Turult ostsin porgandit, sibulat ja kapsast ja hakkasin ühepajatoitu tegema. Kuna ma aga ei arvestanud, et mul ei ole siin sellist taltsat pliiti nagu kodus, vaid on ettearvamatu ja veider ühikapliit, siis läks see "roog" mul täiega kõrbema. Ma olin kergelt öeldes vihane pliidi peale ja tundsin piinlikkust enda suhtes, et ma midagi sellist suutsin teha. Mul ei ole veel kunagi ühepajatoit kõrbema läinud. Üldse on mul vist keedetavatest asjadest riis ühe korra kõrbema läinud, aga üldiselt keevad kõik asjad mul kuulekalt ka ilma juuresvalvamiseta. Seekord läks siis nii. Ma olin täiesti frustreeritud kui moodsa sõnaga öelda. Kolisin kogu kupatuse teise potti ümber ja korjasin kõrbetükid välja, aga maitses see ikka imelikult, nii et Maritit ma seda sööma ei sundinud. Ja minul kadus igasugune isu selle kuramuse pliidiga veel advanced levelil koostööd teha. Edaspidi tuleb vist jääda pudru ja makaronide juurde.