Tudengielu

Järgnevad esimese kursuse tudengi väljaminekud Tartus õppeaastal 2009/2010, mis siinkirjutaja oli ise korralikult pliiatsiga vihikusse kirjutanud.

28. aug

135.- bussipilet

119.80 söök poest

29. aug

24.90 söök turult

30. aug

62.80 söök poest

31. aug

64.50 söök poest

61.80 tavaar poest

35.- söök väljast

3. sept

38.40 söök poest

10.80 söök turult

4. sept

65.- raamatud

130.- bussipilet

6. sept

135.- bussipilet

7. sept

63.60 söök poest

8. sept

47.- söök poest

10. sept

14.70 söök turult

35.- söök väljast

35.- söök poest

12. sept

51.- söök poest

56.- asjad

15. sept

58.50 söök poest

17. sept

135.- bussipilet

19. sept

60.- bussipilet

90.- ballett

21. september

99.70 söök poest

22. sept

8.- söök turult

69.- asjad poest

25. sept

45.20 söök poest

30. sept

15.- söök turult

1. okt

66.- söök poest

25.- asjad poest

50.- söök väljast

2. okt

50.- rongipilet

3. okt

60.- bussipilet

5. okt

98.80 söök poest

8. okt

59.70 söök poest

9. okt

50.- teater

10. okt

58.20 söök poest

7.80 asjad

12. okt

57.- söök poest

19.90 asjad

395.- riided

13.okt

100.- söök väljas

14. okt

62.- söök väljas

16. oky

110.- asjad

18. okt

50.- rongipilet

19. okt

134.80 söök poest

20. okt

90.- asjad

21. okt

83.- söök poest

22. okt

135.- bussipilet

23. okt

118.80 asjad

50.- küüdi eest

25. okt

70.- bussipilet

26. okt

46.30 söök poest

58.60 asjad

27. okt

21.90 söök poest

29. okt

32.80 söök poest

30. okt

25.40 söök poest

698.- papud

1. nov

79.- söök poest

44.90 asjad

2. nov

50.- söök poest

3. nov

57.- söök väljas

4. nov

193.- asjad

5. nov

135.- bussipilet

7. nov

70.- teater

60.- bussipilet

8. nov

140.- bussipiletid

9. nov

110.70 söök poest

14. nov

43.10 söök poest

15. nov

125.- bussipiletid

16. nov

87.60 söök poest

18. nov

77.- rongipilet

22. nov

99.- bussipilet

23. nov

82.50 söök poest

24. nov

93.40 söök poest

27. nov

82.- söök poest

28. nov

30.- bussipilet

150.- küüdi eest

14.50 söök poest

29. nov

67.- söök väljas

30. nov

31.- raamat

1. dets

83.60 söök poest

4. dets

60.- bussipilet

6. dets

50.- rongipilet

8. dets

52.10 söök poest

9. dets

250.- riigilõiv ID-kaardi eest

11. dets

70.- bussipilet

13.50 asjad

13. dets

65.- bussipilet

14. dets

57.10 söök poest

17. dets

130.- bussipilet

18. dets

364.- asjad

33.40 söök poest

27. dets

91.- rongipilet

13. jaan

99.- bussipilet

14. jaan

73.90 söök poest

15. jaan

60.- bussipilet

71.50 söök poest

17. jaan

65.- bussipilet

19. jaan

110.10 söök poest

22. jaan

60.- bussipilet

24. jaan

70.- bussipilet

25. jaan

66.40 söök poest

26. jaan

91.- rongipilet

6. veeb

60.- bussipilet

7. veeb

108.- söök väljas

8. veeb

100.- printimine

30.- õpik

60.- söök poest

110.- asjad

12. veeb

36.- söök poest

60.- bussipilet

14. veeb

70.- bussipilet

15. veeb

100.- söök poest

18. veeb

58.- söök väljas

34.- asjad poest

116.- söök poest

19. veeb

99.- bussipilet

21. veeb

50.- rongipilet

22. veeb

116.- asjad poest

40.- söök poest

23. veeb

35.- bussipilet

26. veeb

60.- bussipilet

28. veeb

70.- bussipilet

1. märts

39.- asjad

75.- söök poest

3. märts

55.- söök väljas

63.- söök poest

4. märts

50.- söök väljas

7. märts

50.- rongipilet

9. märts

94.- söök poest

10. märts

55.- söök väljas

14. märts

70.- bussipilet

15. märts

112.60 söök poest

18. märts

92.- söök väljas

19. märts

99.- bussipilet

21. märts

65.- kino

90.- bussipilet

22. märts

109.10 söök poest

24. märts

59.- söök väljas

24.- asjad

25. märts

60.- bussipilet

45.30 söök poest

600.- laager

28. märts

70.- bussipilet

73.- söök poest

30.- asjad

2. apr

75.- söök poest

4. apr

70.90 söök poest

10.- asjad

7. apr

83.10 söök poest

8. apr

103.- söök poest

13. apr

120.- bussipilet

106.- söök poest

14. apr

43.- söök väljas

15. apr

82.- söök väljas

17. apr

50.- söök poest

19. apr

73.- söök poest

22. apr

10.- söök poest

109.- raamat

24. apr

104.- asjad

40.- söök poest

26. apr

149.- söök poest

135.- bussipilet

28. apr

39.- asjad

50.- söök poest

62.- söök väljas

30. apr

130.- söök poest

1. mai

175.- lilled

200.- vihmavari

3. mai

130.- asjad

100.- söök poest

6. mai

26.- asjad

80.- söök poest

83.- söök väljas

8. mai

121.- söök poest

Täna on tädi-Mai sünnni-päev, seda ei juhtu iiiigapäev*

Kes julgeb ütelda, et ma oma aega planeerida ei oska? Täna jätsin inka tööks õppimise nii viimase minuti peale kui võimalik. Mingi tunnikese õppisin, poole ajast olin muidugi vikis, aga õpitud sain minutipealt siis, kui oli vaja tööd kirjutama minna. Tööks ja muudeks asjadeks instrueerimine võttis aega kümme minutit. Töö ise võttis aega täpselt kaks minutit. Minul küll vähemalt. 25 oli ette nähtud. Nagu kuulipildujast ladusin kõik sõnad paberi peale ja viskasin varvast. Tahtsin õppejõule 'nägemist' öelda, aga lähima ingliskeelse vastena tuli pähe 'see ya', mida minu keel ei paindunud õppejõule ütlema. Õppejõud ütles mulle 'bye-bye' ja siis ma olin juba väljas. Ja loivasin suurima rahuga mööda teed. Päike on küll täna tappev, aga tuul hoiab õnneks kõige hullema ära.

Liftis oli üks huvitav lõhn. Nostalgia tuli kohe peale. Ükskord, kui mina veel väike olin, sain ma endale siukse barbi, millel oli pisike lõhnaõlipudel kaasas, päris lõhnaõli sees. Vot see lõhnas täpselt nii, nagu täna liftis. Mul oli see barbi lasteaias kaasas. See oli see aasta, kui Maria minuga ühes rühmas käis ja ma olin jube uhke, et ta just minu lõhnava barbiga mängida tahtis. Suht kõik mänguasjad haisesid mul vist siis selle sama lõhna järele. Kuni pudel tühjaks sai. See oli kurb hetk.

*viisil "sünnipäevalaps, sa võta veel üks naps. ja veel üks. ja veel üks. ja veel..."

6. juuli 2004 teisipäev kell 23.40

Täna rääkis D mulle MSN-is, et tema ema olla ajuinfarkti saanud, öö otsa kadunud olnud ja et nad leidsid ta Mustamäe haiglast. Ja pärast oli ta MSN-i nimi D: shokis. Ma ei tea, kas see on tõsi. Ma ei taha uskuda, et see on tõsi. Aga D ei valetaks selliseid asju kunagi.

Klara on Ameerikas. Tädi Mai on Austraalias. Laulupeo rongkäik jäi ära. Tantsupidu jäi ära. Ma sain rulluiskudele uued rattad. Tuukri tänav oli üleujutatud, nii et autod sinna kinni jäid.

Kui kõrged olid lauad ja laed

Kärsatan siin sugupuu kallal ajusid. Vahepeal jään mõttesse. Üks hetk vahtisin niisama lakke. Ja äkki oli laes päikesejänku. Minu kella klaasi tehtud päikesejänku. Ja järsku tuli meelde, kuidas väiksena maal meeldis mulle väga peeglitega päikesejänkusid teha. Vanaema peeglilaua sahtlis oli palju erinevaid peegleid: väikseid ja suuri, ümmargusi ja kandilisi, raamiga ja raamita, terveid ja veidi katkisi. Üks peegel oli näiteks kolmnurkne, ilusa kaunistatud raami ja varrega. Istusin vanaema-vanaisa magamistoas ja mängisin päikesejänkudega. Või olin voodis siruli ja võnksutasin päikesejänkut kiiresti-kiiresti üle lae. Seal peeglilaua sahtlis oli üldse igasuguseid põnevaid asju. Kamme, pärleid, ehtekarpe, kreemipotsikuid (näokreemi lubas vanaema vist paar korda proovida ka, jalakreem oli naljakas hambapastatuubi moodi pakis ja lõhnas imelikult), puudritoos (kahjuks või õnneks tühi), lokirulle, mansetinööpe, lipsunõelu, prosse. Ühed pärlid olid "võlupärlid". Kui neid veidi aega laualambi valguse all hoida, hakkasid nad pimedas helendama. Mulle meeldis neid pärleid jaaniussiks mõelda ja nendega pimedas vannitoas mängida. Vanaema magamistoas olid üldse palju huvitavamad "mänguasjad" kui lastetoas. Karbitäis nööpe, millega ma poodi mängisin, hoolega hoitud kaunistustega papist taldrikud, mille pealt me kuivatatud õunu sõime (norm oli rangelt 20 tükki, mida ma isiklikult üle lugesin). Vana kaal ja kohviveski. Iidsetest aegadest pärit raadio. Kõrgel kapi otsas olev karp, milles peitusid mustad lipsudega lakk-kingad, mida keegi kunagi ei kandnud, aga mulle jalgaproovimiseks vahel lubati. Kingakarbi all olev kapp, milles oli hunnikutes riidetükke, mille peal ma nööbiõmblemist harjutasin ja millest Pipile toogasid pusserdasin. Pipi oli riidest nukk, mille vanaema mulle tegi. Tal olid oranžid juuksed ja vildikatega joonistatud nägu. Muidu oli ta üleni valge. Ma ausõna ei tea, kuhu ta nüüd saanud on. Mulle meeldis õmbluskarbist niiti valida, kapist riidetükki valida, nõela valida, nõelale niiti taha panna ja seejärel riidetüki kõige meeletumaks pusaks kokku traageldada. Kirjtuslaua alumises sahtlis olid vanaisa mängukaardid, kaks komplekti, pruunide ja roheliste tagustega. Pruunidega tohtisime me mängida, rohelised olid justkui pidupäevaks. Kaartidega mängisime me linnade põletamist. Ja poodi. Sest nööpide ostmiseks on ju raha vaja. Oo ja loomulikult, kõige tähtsam oli kõige ülemine kirjutuslaua sahtel. Sest seal olid raamatud. Ja värvipliiatsid. Aga eelkõige ikkagi raamatud. Neid ma "lugesin". Pärast muidugi lugesin päriselt ka. Aga vanaema luges mulle neid ette. Minu lemmikud olid "Pöial-Liisi", "Jänesepoeg, kes ei tahtnud magama jääda" ja "Vaeslaps ja talutüdruk". Kõik ei olnud juturaamatud. Oli ka pildiraamatuid lilledest ja viljapuudest, nimetused neljas keeles all. Võõrkeeli ma nende abil just selgeks ei saanud, aga r-hääliku küll. See sõna oli "mõrrrrrrrrsjalill!". Minu kaks lemmiklille sealt raamatust olidki mõrsjalill ja peiulill. Oo ja siis vanaema laulis ju veel mulle. "Süda tuksub tuks-tuks-tuks" ja "Suured koerad ja väiksed koerad" ja "Ma tahaksin kodus olla". Aga ma olin siis nii väike. Ma mäletan pigen seda fakti, et ta laulis ja võib-olla isegi ta hääletooni, aga neid olukordi või tegevusi küll mitte, mille juurde ta laulis. Kui ma suuremaks sain, siis ei laulnud ta enam. Aga võib-olla ei olnud mul lihtsalt aega kuulata. Mul ei olnud enam aega, et minna ja mängida päikesejänkudega.

Asjadest

Mõned asjad on sellised, mis jäävad meelde. Mida hoiad alles ja millega seondub mingi eriline mälestus. Olgu see asi kui tahes tähtsusetu, väike või näotu. Mul on selliseid asju päris palju. Aga samas paljude ilusate kingituste puhul ei suuda ma meenutada, kes, millal ja mis puhul on mulle need kinkinud.

Üks selline mälestusega asi on iga päev mu silmade ees.

Vana narmendav riideriba, mis on minu laualambi külge seotud. See on pärit 2003. aastast, kui ma käisin Karepal Kullo teatrikooli laagris. Enne laagri ametlikku avamist jalutasin ma ringi ja sattusin suurde telki, kus meil edaspidi kokkusaamised toimusid. Virko tegutses seal. Äkki võttis ta suure riideribarulli, lõikas sealt pussnoaga ühe jupi ja sidus mulle käe ümber. Ta ütles, et see on selle laagri käepael ja et ma olen nüüd elu lõpuni Karepa laagriga seotud :P. Ja ma tõesti ei ole seda unustanud.

Teine asi, mis mulle täna meelde tuli, on samuti Virkoga seotud. 2004. aastal valmistusime Betti Alveri luulepäevadeks. Meie luulekava läbiv joon oli vanavanemate tähtsus. Esitasime seda lisaks luulepäevadele ka Kullo galeriis mitu korda. Kavalehe kohaselt olin mina teinud "muusikalise kujunduse". No tegelikult ma mängisin lihtsalt luuletuste vahepeal kannelt. Aga viimasel etendusel tänas Virko kõiki ja kinkis mulle ja veel kahele näitlejale oma "peopesa".