Ringi ümber Eestimaa

Eile hommikul sõitsin ma 7.30 bussiga Tartust Viljandi (nagu viisk, põis ja õlekõrs, selle vahega, et nemad läksid jala). 8.40 olin seal, aga mulle tundus see aeg palju lühemana. Ainult korraks panin silmad kinni ja olingi kohal. Viljandis oli ilm. Tuul ja külm ja vihm ja märg ja kole ja vastik. Natuke aega passisin poes soojas, kell 9 tehti raamatukogu lahti, siis läksin sinna. Proovisin lingvistika ülesannet teha. Ei õnnestunud. Siis mingi aeg jõudsid Norbert ja Katre ka sinna (Tallinnast tulid, mulle tundus, et neil läks nii-nii kaua). Ja siis umbes poole ühe paiku saime Mulgi küla poole sõitma hakatud. Kolme peale saime kaardi loetud ja puha. Ühe korra sõitsime õigest teeotsast mööda ainult. Kokkutuleku jaoks peab inimestele mingi hiigla põhjaliku õpetuse meisterdama. Koht on lahe. Pidasime koosolekut ka seal. Saime igast asju arutatud ja lõpuks söödeti meile mulgipuder ka veel sisse. Jube peen. Ja siis hakkasime Tallinna poole sõitma, vahepeatusega Pärnus. Mingi seitsmeks jõudsin koju. Ja kella kaheksa paiku tuli siuke uni peale, et keerasin magama ära. Täna ärkasin pool kaksteist. Saabastele kulus muidugi kõige rohkem aega. Aga 12.15 jõudsin TTÜ koori bussi peale ilusti, mis mind Tartusse tagasi tõi. Siuke reis.

Praegu õpin. Sest homme on eksam. Surm ja häving.

Rong see sõitis tsuhh

Tigupost on ikka oma nime väärt küll. Pühapäeval teele läinud kiri jõudis minuni täna hommikul. Nagu oleks maiteamitmenda sajandi Inglismaa teisest otsast postitõllaga tulnud. Aga jõudis :)

Miskine vaheeksam oli täna. Õpitava materjali järgi pigem nagu eksam. Töö peale vaadates pigem nagu tunnikontroll. Viis küsimust. Peaaegu iga küsimuse lõpus oli sulgudes "lühidalt". No kui lühidalt on lühidalt? Ja siuksed sõnad nagu dialektomeetria, etnodialektoloogia, sotsiodialektoloogia on isegi filoloogile rasked, milleks neid pähe õppida? Vähemalt mul olid kõik aastaarvud peas, mis vaja.

Ja ma ajasin eelmine kord pada, mul on ju homme terve vaba reedene päev õppimiseks. "Puhas rõõm", ei midagi muud. Laupäeval ja pühapäeval, vastupidi, olen ma üsnagi kinni ja õppimine jääb ära. Aga siis on ka päriselt puhas rõõm.

Ühes laulus on siuksed üleni külmavärinaid tekitavad sõnad:

sõrmil sügelemas silituste suled...

Ingenium vestrum cognoscite...

Järjest tihemini juhtub, et pärast ladina keelt olen ma lihtsalt üks ekstraklassiline vatipea (nagu Malviina, varsti lähevad juuksed ka hullunult siniseks). Ja siis ma pean poest endale lohutuseks midagi ostma. (Jäätis okei, aga pitsamaitseaine??) Kas keegi tõesti arvab, et meile jäävad pähe need lõputud erinevad põhivormid, konjugatsioonid, deklinatsioonid, käände- ja pöördelõpud, tüvevaheldused ja erandid? Ja siis veel. Eelmises töös pidi omadussõnale lisama õige lõpu, et ta ühilduks nimisõnaga. No hästi, KUI mul oleks isegi juhuslikult meeles olnud, et puude nimed on naissoost, kuidas pagana pärast ma oleks pidanud teadma, et "laurus" on "loorberipuu". Mitte et meil oleks see sõna kuskil tekstis või harjutuses ette tulnud või oleks see kästud ära õppida, onju. Grr...

Neljapäeval on miskine vaheeksam jälle. Kas mul jääb jälle pool õppimata (aga saan ikkagi B) või jaa?

Esmaspäeval on päris eksam. Minu täitsa esimene päriseksam. Ja juhuslikult selles aines, mis on mõeldud magistrantidele. Järelikult... ööd on siin mustad. Huvitav, millal ma õpin? (Vastus: N ja R õhtul ja P öösel)

Ülejärgmine nädal on otseses mõttes horror. Esmaspäeval inka töö (niiumbes 160 sõna ja väljendit) ja kollokvium (20 lk erialast teksti jutustada+50 sõna ja väljendit). Teisipäeval ladina töö (surm ja häving). Kolmapäeval folkloristika eksam.

Korjake keegi mind pärast kokku.

Nalja ka saab vä?

Muidugi saab, kas pakin sisse või hakkate kohe kasutama?

Tungivalt soovitan lugeda sihukest üllitist ja selle juurde kuuluvaid kommentaare. Naersin ennast järjekordselt laua alla. :)

Ei midagi erilist

Mind häirivad igasugused asjad. Näiteks ühe inimese väljanägemine või see, kui bussis kellegi lamp mulle näkku paistab või kui keegi mind kassajärjekorras käruga nügib või see, kui mul kästakse ingliššit rääkida või sada muud asja. Aga ma katsun neist üle olla. Mõelda, et ära praegu lase ennast häirida, mõtle selle peale hiljem, kui tahad. Noh ja hiljem on tavaliselt häirija ära lõppenud või ära läinud ja probleem ongi lahendatud. Mõnikord ma hakkan virisema ka. Viriseda ma oskan. Ma oskan isegi kahte erinevat moodi viriseda. Üks on see tavaline virisemine (viriseva hääletooniga), teine on varjatud virisemine (iroonilise hääletooniga). Kolmas on tegelikult ka. See on siis, kui ma õudsalt tahaks viriseda, aga eriti ei julge, kuna vestluspartner või kuuldekaugusel olija on mõni autoriteetne või niisama tähtis inimene. Siis ma räägin täitsa tavalist juttu tavalise hääletooniga, aga ridade vahel on ülim virin.

Selle jutu mõte oli praegu see, et kõhuvaluga pole võimalik koos elada. Tahan lahutust.

Rong väljub tunnelist

Tähelepanek siit:

Mehed on kui parkimiskohad – paremad on juba võetud, ülejäänud on invaliididele.

Üldiselt olen koduskodus. Juba päris mitu aega. Ja mitte midagi ei tee. Noh, vahepeal ikka teen ka. Viki on teema. Ja söögitegemine. Ma ikka lootsin, et kui ma üks kord üle saja aasta tulen koju, siis äkki ei pea süüa tegema. Võta näpust.

Emme ütles, et minu blogist ei saa eriti infot. Kaks lauset ja "mõtle ise edasi". Hmh. Aga maioskaju teistmoodi. Ei taha ka eriti. No aga nagu blogi pealkirigi üritab öelda, mõtle suuri mõtteid, siis tuleb...

Ja üldse suutsin ma liiga palju mõeldes ennast täiesti topelt ära planeerida. Et siis vabandan kõigi ees valeinfo pärast. See laupäev on hoopis üks teine laupäev ja vähemalt ühes kohas jääb nüüd küll käimata.

Kolmapäeval pandi ülikoolile jõuluvidinaid juba külge.

As any she belied with false compare

Tähelepanek kirjandusteaduse konspektis: "onu Janek on juuksuris käinud...ja nunnu pusa on tal".

Inka. Mad Hatter on muide tegelane teosest "Alice in Timberland", kui te veel ei teadnud :P. Shakespeare oli teema muidu. Õpetaja tahtis meile lindi pealt lasta Shakespeare'i sonetti ja ütles, et me võib-olla tunneme hääle järgi ära, kes seda loeb. Samal ajal mõtlesin mina, et nonii, las ma arvan, Alan Rickman. Õpetaja pani lindi käima ja kassa näed (või kuuled, õigemini), oligi Snape. Einoh, päris veider. Ma vist olen liiga palju vaadanud neid filme, kus ta mängib.

Korterikaaslased tegid eile piparkooke. Ja täna on ikka veel see meeletult meeliülendav lõhn igal pool. Maivõi kui mõnus.

Pimendamine

Reedel juhtus nii, et õppejõud soovis mulle häid jõule. Sest kolmapäeval mina eksamile ei lähe. Vastik pugeja olen, aga mis teha. Natuke ju võib.

Praegu vaatasin filmi "Black". 2005. aasta India film. Esimene pool filmist oli Helen Kelleri loo kopeerimine, selle vahega, et tegevus toimus Indias ja pimekurdi tüdruku õpetajaks oli mees. Teine pool rääkis sellest, kuidas see tüdruk ülikoolis õppis. Üldiselt oli film huvitav. Kohati läks nagu veidi käest ära. Veidraid detaile toodi sisse. Ma ei tea, kas see ongi india filmide viga, aga mõned "sügavamõttelised" dialoogid ja ekstaatilised hullumisstseenid viskasid mul üle. Või on see minu viga. Sünge film oli kokkuvõttes. Nii visuaalselt kui heliliselt.

Tibihetk: Savahi raiska, misuksed silmad on Chris Pine'il :p. No vaadake seda pilti näiteks. Nomaivõilihtsalt.

Krääks

Täna tuli jälle lumi. Praegu on pime, ma ei näe, kas ta on alles veel.

Ma olin täna võrdlemisi tubli. Kui keegi teeks mulle kohvi, ma jooks.

Paned oma puhta käe mu pääle

Järjekordne kõntsatuju on. Hommikul ärgates oli peaaegu haige tunne, aga see läks paari minutiga üle. Kahju.

Natuke tegi tuju paremaks see, kui ma karmoškat mängides esimest korda tundsin, et ma valdan pilli ja olen nagu pilliga üks. Mitte, et vigu poleks tulnud, tuli küll. Aga tunduvalt kindlam tunne oli mängida kui varem. Ise ka imestasin. On veel lootust.

Midagi nagu oli veel. Koogilõhna tuleb kuskilt.

Tahan ära

Ma kahtlustan, et see on sügis, mis sellist meeleolu tekitab. Ei midagi uut. Vaata näiteks 9.11.08, 19.10.08 ja 15.10.07.

Pantokraator - Tule tagasi helmemänd

Reamees Sõdur

Aga ma käisin laupäeval uisutamas. Ja teatris. Virkot ei näinud kahjuks, aga lahe oli ikkagi, eriti see kahe kapsaga koht.

Täna toimus õhtupimeduses ekskursioon "Tunne Võru linna". Käisin bussijaama otsides vist pool Võrut läbi. Lõpuks läksin ainult lõhna ja kõhutunde järgi.

Homme on inka sõnade töö. Vastus küsimusele "Palju ma õppinud olen?" võiks kõlada umbes nagu Merca laulu "Sittagi" algus (kui nüüd natuke ropuks minna): esmaspäev ei sittagi, teisipäev ei sittagi, kolmapäev ja neljapäev ei sittagi jne. Aga nüüd ma alustan, sest muidu oleks sitt lugu küll.

Jube lahe idee :)

Lumilumilumi!!!!!!!

Ilm on selge, see on selge

Kas Emajõgi ongi kogu see aeg mu majale nii lähedal olnud või? Või on asi tõesti selles, et puud on raagu läinud? Ei tea, ei tea. Külm on küll. Uisutada tahaks.

Esmaspäeval tegime Maritiga pitsat. Oh, see oli hea. Marit arvas, et see pole pitsa, aga soostus seda nimetama pitsakoogiks. Aga see oli hea. Täpselt selline, nagu mulle meeldib.

Eile käisin Vikipeedia kokkusaamisel. Ivo rääkis ja mina vaidlesin. MTÜ hakkab varsti tekkima ilmselt.

Nüüd ma valmistan ennast vaimselt ette õppimismaratoniks. Esmaspäeval inglise keele töö ja suuline presenteišon, kolmapäeval folkloristika töö ja eesti keele töö ja noh pluss veel teisipäevaks ladina keele kodutöö.

Homme õhtul lähen koju. Reedel loodetavasti õpin (nagunii ei õpi). Laupäeva õhtul lähen teatrisse. Virkot ja Tiinat vaatama :). Pühapäeval mõtlen veel, mis teen.

Oled loll või mängid lolli?

Google Analytics väidab, et keegi(d) on jõudnud minu blogisse otsingufraasiga "tee on mulle nagu püramiidid alkeemikule" ja seda tervelt 37 korral (ajavahemikul 16. oktoober - 1. november iga päev üks kuni neli korda).

1. Kas keegi äkki seletaks palun mulle ära selle fraasi mõtte, on see nagu mingi reaalne lause, tsitaat kuskilt/kelleltki?
2. Proovisin googlist seda otsida, ei leidnud ühtegi viidet mu blogile.
3. Üldine hämmastus.

Kas lõhnu juba kuuled

Poes tegi üks tüüp riiulite vahel moonwalki. Lihtsalt niisama. Naljakas.

Vaatasin filmi "Romeo + Juliet". Mis pagana romantiline draama? See oli ju sulaselge märul. Kohati sama absurdne nagu "10 000 BC".

Päike paistis täna.