Järjest tihemini juhtub, et pärast ladina keelt olen ma lihtsalt üks ekstraklassiline vatipea (nagu Malviina, varsti lähevad juuksed ka hullunult siniseks). Ja siis ma pean poest endale lohutuseks midagi ostma. (Jäätis okei, aga pitsamaitseaine??) Kas keegi tõesti arvab, et meile jäävad pähe need lõputud erinevad põhivormid, konjugatsioonid, deklinatsioonid, käände- ja pöördelõpud, tüvevaheldused ja erandid? Ja siis veel. Eelmises töös pidi omadussõnale lisama õige lõpu, et ta ühilduks nimisõnaga. No hästi, KUI mul oleks isegi juhuslikult meeles olnud, et puude nimed on naissoost, kuidas pagana pärast ma oleks pidanud teadma, et "laurus" on "loorberipuu". Mitte et meil oleks see sõna kuskil tekstis või harjutuses ette tulnud või oleks see kästud ära õppida, onju. Grr...
Neljapäeval on miskine vaheeksam jälle. Kas mul jääb jälle pool õppimata (aga saan ikkagi B) või jaa?
Esmaspäeval on päris eksam. Minu täitsa esimene päriseksam. Ja juhuslikult selles aines, mis on mõeldud magistrantidele. Järelikult... ööd on siin mustad. Huvitav, millal ma õpin? (Vastus: N ja R õhtul ja P öösel)
Ülejärgmine nädal on otseses mõttes horror. Esmaspäeval inka töö (niiumbes 160 sõna ja väljendit) ja kollokvium (20 lk erialast teksti jutustada+50 sõna ja väljendit). Teisipäeval ladina töö (surm ja häving). Kolmapäeval folkloristika eksam.
Korjake keegi mind pärast kokku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar