Järjekordne kõntsatuju on. Hommikul ärgates oli peaaegu haige tunne, aga see läks paari minutiga üle. Kahju.
Natuke tegi tuju paremaks see, kui ma karmoškat mängides esimest korda tundsin, et ma valdan pilli ja olen nagu pilliga üks. Mitte, et vigu poleks tulnud, tuli küll. Aga tunduvalt kindlam tunne oli mängida kui varem. Ise ka imestasin. On veel lootust.
Midagi nagu oli veel. Koogilõhna tuleb kuskilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar