Natuke egotsentrilist möla ka vahelduseks eelmise postituse "ühiskondlik-poliitilistele heietustele". Kolmapäeval praagiti rahvatantsus kolmandik rahvast välja. Mina pääsesin praakimisest õnnelikult ja nüüd ilmselt loodan sellele, et ma olen piisavalt hea, et kõik praakimised mööduvad minust valutult ja ennäe! olengi koosseisus. Pärast astusin oma pika elu jooksul esimest korda üle Trehvi läve ja kuulsin kontserti, millesarnast ma päris kaua polnud kuulnud. Kalle, X Panda oli nende nimi ;). See oli nii hea, et ma kaalusin väljavaadet reedel neid uuesti kuulama minna. Aga omaenese laiskus ja ihnsus said seekord võitu. Reedese päeva tubli tegu oli hoopis see, et käisin kooli vaatamas ja mõnedele üllatavalt visadele õppuritele (kes minu pidevatest sellekohastest vihjetest hoolimata ikka veel aru ei taha saada, et neil oleks raudselt midagi palju põnevamat teha) lingvistikast rääkimas. Tuletasime meelde, mis on morfeem ja saime lõpuks teada, mis imeloomad on määrus ja täiend.
Ja siis ma leidsin veel siukse asja nagu Õnnepank. Väert asi, ma ütlen. Mul kõik pangakoodid Tartus, nii et ei saanud veel täiesti sinna sisse sukelduda. Aga tasub uurimist.
Ja siis ma leidsin veel siukse asja nagu Õnnepank. Väert asi, ma ütlen. Mul kõik pangakoodid Tartus, nii et ei saanud veel täiesti sinna sisse sukelduda. Aga tasub uurimist.
Aitäh meelde tuletamast! kuid ma olin ise usin ja suutsin rada7-e vahendusel juba välja uurida, mis selle imekoosluse nimi on. (:
VastaKustutaja mina olen ka koolis niimoodi rääkimas käinud, aga siiski sellest,mida ma ülikooli endast kujutab ja mida seal teha annab.