Juba linnukesed

Aprill on käes ja õues on suvi. Täna käisin ilma jopeta õues. Ei külmunud ära. Kristiines on mingid hullud päevad vms. Värviline üürgav buss laaberdab mööda linna ringi. Raamatukogus käisin, aga seal ei olnud seda, mida ma tahtsin. Ma ei julgend küsida ka. Kui raamatukogu juures Kristjanit ootasin, siis võtsin päikest. Kui päike ära läks, siis võtsin pilvi. Siis tuli tuul ja võttis minu. Natuke jahe oli. Aga muidu super. Kristjan rääkis, kuidas kõik on nii lollid. Jälle. Sest ta on seda juba mulle rääkinud. Aga kuna teatavasti talle meeldib oma arvamust avaldada asjade suhtes, mille kohta tal on oma arvamus, ja mina üldjuhul olen nõus teda kuulama, siis on ju kõik korras.

Bussis olid kaks tšikki, kes ütlesid kõigile tere ja hüüdsid silmi pööritades nördinult üle bussi, et nad ei saa aru, miks keegi neile tere vastu ei ütle. Nad on ju juba terve bussi läbi käinud, aga eestlased on lihtsalt nii igavad inimesed, et ei ütle tere.

Muidu on lebo.