teisipäev, 6. jaanuar 2009

Ei ole rahul. Ei ole

Oi ma olen kuri. Järjekordselt. Palju väikseid natuke häirivaid asju teevad kokku ühe võrdlemisi suure paha tuju.

Esiteks. Sõitsin hommikul trammiga kooli poole, et lastetuppa minna. Olin juba Hobujaama peatuses, kui Liis helistas, et Maya ema oli saatnud sõnumi, et Maya on haige ja ei tule täna lastetuppa. No pagan. Kindla peale ta sellepärast haigeks jäigi, et eile oli lastetoas külm nagu hundilaudas. Mina lõdisesin ja lastel olid kogu aeg käed külmad. Radikad olid kõigest leiged ja ka lisaradiaatorist polnud abi. Igatahes sain siis "rõõmsalt" tagasi sõita ja läbi tuule koju jalutada.

Teiseks. Poole aasta pealt ikka ei õnnestu Tartusse saada. Selleks peaksin ma kandideerima vabale õppekohale teiste üliõpilastega võrdsetel alustel, ei mingeid eritingimusi. See on aga suhteliselt välistatud, kuna mul pole ühtegi ainepunkti. Ja isegi, kui ma juhuslikult sisse saaksin, peaksin ma ühe semestriga koguma 30 ainepunkti, mis on võimatu, kuna ma lihtsalt ei saa nii palju aineid võtta (eeldusained jne).

Kolmandaks. Mingil hetkel ja päris tükk aega tõrkusid töötamast kõik ühe korteri laelambid. Seinakontaktid olid korras. Teises korteris probleeme polnud. Elektrikapis viga ei tuvastanud. Aga vajutad lülitile - ei midagi.

Neljandaks. Hakkasin süüa tegema ja avastasin, et ka pliidi parempoolsed plaadid ei tööta.

Viiendaks. Korter on külm nagu põhjanabal. Ilmselt puudutab miskine elektrikatkestus ka keldris olevat küttesüsteemi.

Kuuendaks. Soojaõhupuhur ei tööta enam. Üldse.

Seitsmendaks. Arvutist on kadunud terve hulk videosid, kaasaarvatud Merineitsi etendus ja minu muusikakooli lõpuaktus. Keegi on nad teiste videotega üle kirjutanud.

Rohkem ei tule hetkel meelde.

Kusjuures hommikul ärgates paistis nii ilus päike. See täitis kogu korteri sellise oivalise valgusega, et ma lihtsalt seisin ja vaatasin. Arvasin, et tuleb kena päev. Sittagi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar