Khm. Praegusel hetkel ma natuke kahetsen, et blogger ei lase postitusi parooli alla panna. Muidu kirjutaksin siia natuke rohkem. Ainult ühe lause saate: tropimagnet ei ole tore olla.
Üldiselt käisin täna lastetoas. Minu lemmikpoiss Kaur oli ja veel paar väiksemat pätakat. Viimased poolteist tundi oli ainult üks poiss. Robin, keda ma nägin esimest korda. Suhteliselt suur, nelja-aastane juba. Hakkas kohe üksinda mudelautodega mängima ja ma ei osanudki midagi peale hakata. Täitsa vaikselt toimetas seal, vahepeal vaatas minu poole, aga suuremat huvi üles ei näidanud. Pisikestega on lihtne autodega mängida, teed korra "rõnn-rõnn" ja ta on rahul ja võtab järgmise asja. Aga nii suurtega mina ei oska autodega mängida. Lihtsalt ei oska. Natuke muretsesin selle pärast, aga kuna mingit rahulolematust või meeleolulangust ei olnud märgata, siis vegeteerisin niisama. Ühel hetkel tõusis ta püsti ja jäi minu otsa vaadates seisma. Ma küsisin:" Kas joonistada tahad?" Joonistada ta tahtis. Vähemalt midagi, mida ma ka oskan. Joonistamise käigus rääkis ta mulle vist terve "Autode" filmi ära, kuigi ma pooltest nimedest ja asjadest aru ei saanud, kuna ma pole seda filmi näinud. Aga pildi peal olid tal kaks prügikasti ja üks prügiveoauto. Kõik olid nii värvilised kui võimalik. Me jõudsime koos otsusele, et kui prügi on jube ja kole, siis prügikastid peaksid ometi ilusad ja värvilised olema. Siis muutuks prügi ka nagu natuke ilusamaks. Ja seda ta teadis täpselt, et Eestis on siniseid ja rohelisi prügiveoautosid. Pildi peale joonistas sini-kollase auto ja eesti lipu ka peale. Ja järgmine kord kui ta öösel unistama hakkab, siis ta lubas vaadata, kas Hiinas on äkki punased prügiveoautod. Üldiselt ülimalt intelligentne noormees. Palju ilma ja inimesi näinud nelja-aastase kohta. Rootsis käinud ja puha. Oma nime oskas pildi peale kirjutada perfektselt. Mul on vist uus lemmikpoiss :P
Üldiselt käisin täna lastetoas. Minu lemmikpoiss Kaur oli ja veel paar väiksemat pätakat. Viimased poolteist tundi oli ainult üks poiss. Robin, keda ma nägin esimest korda. Suhteliselt suur, nelja-aastane juba. Hakkas kohe üksinda mudelautodega mängima ja ma ei osanudki midagi peale hakata. Täitsa vaikselt toimetas seal, vahepeal vaatas minu poole, aga suuremat huvi üles ei näidanud. Pisikestega on lihtne autodega mängida, teed korra "rõnn-rõnn" ja ta on rahul ja võtab järgmise asja. Aga nii suurtega mina ei oska autodega mängida. Lihtsalt ei oska. Natuke muretsesin selle pärast, aga kuna mingit rahulolematust või meeleolulangust ei olnud märgata, siis vegeteerisin niisama. Ühel hetkel tõusis ta püsti ja jäi minu otsa vaadates seisma. Ma küsisin:" Kas joonistada tahad?" Joonistada ta tahtis. Vähemalt midagi, mida ma ka oskan. Joonistamise käigus rääkis ta mulle vist terve "Autode" filmi ära, kuigi ma pooltest nimedest ja asjadest aru ei saanud, kuna ma pole seda filmi näinud. Aga pildi peal olid tal kaks prügikasti ja üks prügiveoauto. Kõik olid nii värvilised kui võimalik. Me jõudsime koos otsusele, et kui prügi on jube ja kole, siis prügikastid peaksid ometi ilusad ja värvilised olema. Siis muutuks prügi ka nagu natuke ilusamaks. Ja seda ta teadis täpselt, et Eestis on siniseid ja rohelisi prügiveoautosid. Pildi peale joonistas sini-kollase auto ja eesti lipu ka peale. Ja järgmine kord kui ta öösel unistama hakkab, siis ta lubas vaadata, kas Hiinas on äkki punased prügiveoautod. Üldiselt ülimalt intelligentne noormees. Palju ilma ja inimesi näinud nelja-aastase kohta. Rootsis käinud ja puha. Oma nime oskas pildi peale kirjutada perfektselt. Mul on vist uus lemmikpoiss :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar