Oh õud ja õõv

Tänane "Eluta looduse" loeng oli parim nendest, mis siiani on olnud. Sest me tegime vanu tuttavaid reaktsioonivõrrandeid ja vaatasime, kuidas saadakse oksiide, aluseid, happeid ja sooli. Ma olin täiesti hämmastunud, et pooleteise aastaga on mul kogu keemia nigu niuhti peast pühitud. Alles olid ainult mingid õrnad mälestused. Aga kuna enamikule ülejäänud kursusest tundus see asi maailma kõige raskema ja hirmsamana, siis sain ma jälle üllatuda, kuna mulle tulid järsku kõik asjad jälle meelde ja selle asemel, et tahvlilt kramplikult võrrandeid maha kirjutada, lugesin ma hoopis rahumeeli "Kasvatus eri kultuurides". Loengu lõpuks olin ma endaga üsnagi rahul. Aga kogu mu hea tuju põrmustati, kui ma sain teada, miks on loengu nimi "Eluta loodus" mitte lihtsalt "Keemia alused" vms. Aga sellepärast, et loengukursuse teises pooles teeme me tutvust "sellega, mille nime ei nimetata". Kes juhuslikult ei tea, millest ma räägin, te tulge pärast lava taha, ma näitan teile... Aga teistele - brbrbr...