neljapäev, 25. september 2008

Kummikutes vesipühvli peadirektor oli Jeesus, te ei teadnudki?

Eile käisin korra kaltsukas. Mõtlesin, et vaataks sisse. Ei olnud eriti huvitav. Üks punane kampsun oli sellise moega, et seda võiks mul vaja minna, aga ma ei viitsinud hakata seda proovima ja ostma ja koju tassima. Jube laisk olen.

Õhtuse loengu lõpuni oli jäänud 20 minutit, kui õppejõud reipalt ütles: "Nii, nüüd kirjutame siis essee." Teemad olid järgmised: Teooria ja praktika; Lapsed - need on poisid ja tüdrukud; Elu on õppimine ja õppimine on elu. Esimesed 5 minutit vahtisin ma tuimalt tahvlit ja üritasin aru saada, misasja ta mult tahab saada nüüd praegast, hehehehe... Kuna mustandit meil ei olnud ette nähtud, siis järgmised viis minutit kogusin ma lehe teisele poolele (mis iseenesest oli täis trükitud) mõtteid. Pärast seda oli kallist 20 minutist juba pool kulutatud. Katsu sa 10 minutiga kirjutada terve A4 struktureeritud, mõttekat, ladusat juttu! Siis otsi lolli, ma ütlen! Isegi kui ma teadsin täpselt, mida ja millest ma kirjutan, no ei ole füüsiliselt lihtsalt võimalik nii kiiresti kirjutada. Mh.

Aga õhtul läksime Mari-Anniga SÄSI kontserdile. See oli tõeliselt lahe. Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane täies hiilguses. Kogu saal naeris ennast tooli alla ja ma loodan, et esinejatel endal oli ka mõnus. Kõige rohkem meeldis mulle Hr Ahvena laul. See oli lihtsalt nii... puhas ja hea.
Härra Ahven, meil ei ole Sulle uudiseid,
kõik tahtmised ja hirmud, ammu tead ju neid.
Ja kui tõesti miskit on, siis helistan ja ütlen,
kuid ei tea, kas Linnuteel Sul telefon on üten?
Üks oivaline sõna: Torupildurid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar