Vastik-vastik-vastik-vastik... urr, ma ütlen

Täna on Reaalkooli sünnipäev. Palju õnne. Ja Asko sünnipäev ka. Palju õnne.

Hommikul panin ennast ilusti riidesse ja kontsad alla ja kablutasin Reaali. Oli sekretäriga asjaajamisi. Siis kablutasin ülikooli. Praktikum pidi olema ruumis U-217, aga seal ukse peal oli silt, et Infootsing K-244. Läksin siis K-244, aga seal oli hoopis mingi tõlkimise seminar. Siis ma olin natuke aega segaduses ja helistasin Triinule. Triinu tegi mulle täiesti loogilise ettepaneku vana ruumi juurest uuesti vaadata (huvitav, kuidas ma ise selle peale ei tulnud :S). Jõudsin siis õnnelikult väikse hilinemisega kohale. Pärast praktikumi pidin Reaali tagasi kablutama, sest seal oli aktus ja tordisöömine ja värk. Aga bussipeatuses rikuti mu tuju ära.

Tüüp (ilma silmanähtavate joobetunnusteta täiesti tavaline noor mees)(esiteks, ta ehmatas mind): "No näe, kui kena te välja näete. Te olete nii armas lihtsalt. No olete ju nunnu niimoodi sellise välimusega. Nagu modell kohe. Mis te arvate, sobite ju hästi modelliks, onju. Kodu-Anttila modelliks näiteks, mis? ... No nii nunnu ju. Nagu barbinukk... Ei, ega ma halvasti seda ei mõelnud, te olete kindlasti palju targem kui barbinukk. Jah tavaliselt öeldakse barbinukk ja mõeldakse ka, et barbinuku aruga. Aga ega juuksevärv ei näita ju mõistust, eks. ... Kas teil on külm, paneme midagi peale? Ei? No ma vaatasin, et lõdisete siin nii. ... Ega mina siis ei hakka sellist nunnut kassipoega sabast sikutama. Eks ole ju tore niimoodi rääkida ja uusi tuttavaid saada, onju. ... Noh, lapsuke, ilusat päeva siis."

Ma oleks tahtnud talle virutada.

Aktusel ma sain väga vähe aega olla, sest ma olin lubanud lastetoas olla. Kablutasin siis jälle ülikooli tagasi. Seal oli täna väga multilingvistiline seltskond. Keegi Inglismaalt tulnud vabatahtlik Vicky rääkis ainult inglise keeles, meie Liisiga rääkisime lastega eesti keeles, Vickyga inglise keeles, üks ema rääkis oma lapsega vene keeles ja meiega eesti keeles, laps ise rääkis vene keeles, aga sai eesti keelest ka aru, teine ema rääkis oma lapsega soome keeles, laps ise ei rääkinud üldse, ja Brigitta rääkis valdavalt pudikeeles.

Kui ma ükskord

Kui mina kunagi lapsed saan, siis mina panen (loe: suunan) nad muusikakooli ja rahvatantsutrenni. Seda esimeses järjekorras. Ja kui mulle juhtub mõni geeniusest laps, siis ka näiteringi ja igale poole mujale. Aga see on juba boonusprogramm. Reaalkoolis hakkavad nad käima üldse ilma pikema jututa. Ma luban oma lastel süüa jäätist. Ja porgandit. Ja luban neil paljajalu muru peal joosta ja igasuguseid kive ja tammetõrusid ja oksi tuppa tassida ja terve päeva metsas mängida. Sest kui ma suureks saan, siis hakkan ma elama sellises majas, mille ümber pole asfalti, vaid on muru ja mets. Asfalt algab alles kaugel-kaugel värava taga. Kuigi need kaks asja räägivad üksteisele natuke vastu (nimelt see, et lapsed õpivad Reaalkoolis ehk Tallinnas, aga maja on sellises kohas, kus ümberringi on muru ja mets, nii et asfalt algab alles kaugel-kaugel värava taga). Ja kui mu lapsed tahavad endale kassi või koera või küülikut, siis ma pean selle üle sügavalt järele mõtlema. Sest ma tahaks neile lubada küll, aga mina pole see inimene, kes loomadega mängida ja nende eest hoolitseda tahab. Sest mulle meeldib loomi ainult vaadata. Ohutust kaugusest.

Ja mu lapsed loevad raamatuid. Alguses kas või nii nagu mina "lugesin", kui ma väikene olin. Ütlesin emale, et tahan raamatuid lugeda. Ema võttis kapist poole meetri kõrguse virna lasteraamatuid ja mina hakkasin neid "lugema". Ma ilmselt ikka natuke lugeda oskasin, aga põhitegevus oli piltide vaatamine. Vaatasin tähelepanelikult ja hoolega kõik raamatud otsast lõpuni läbi, niikaua kui kõik raamatud said "omaks". Ma teadsin kõiki pilte peast. Mulle meeldisid raamatud.

Kui ma panen lapse lasteaeda, siis ainult riigilasteaeda. Mitte raha pärast (üheltpoolt kindlasti selle pärast ka), aga ma olen näinud, mis eralasteaias toimub ja sinna ma oma last ei jäta. Ideaalvariant oleks tegelikult see, kui laps üldse lasteaias ei käiks, vaid saaks rahulikult oma päevaplaanis tiksuda ja olla üksi, kui tahab, ja mängida teiste lastega, kui tahab.

Mitte päris utoopia, aga kõrgelt lendav fantaasia küll.

Kummikutes vesipühvli peadirektor oli Jeesus, te ei teadnudki?

Eile käisin korra kaltsukas. Mõtlesin, et vaataks sisse. Ei olnud eriti huvitav. Üks punane kampsun oli sellise moega, et seda võiks mul vaja minna, aga ma ei viitsinud hakata seda proovima ja ostma ja koju tassima. Jube laisk olen.

Õhtuse loengu lõpuni oli jäänud 20 minutit, kui õppejõud reipalt ütles: "Nii, nüüd kirjutame siis essee." Teemad olid järgmised: Teooria ja praktika; Lapsed - need on poisid ja tüdrukud; Elu on õppimine ja õppimine on elu. Esimesed 5 minutit vahtisin ma tuimalt tahvlit ja üritasin aru saada, misasja ta mult tahab saada nüüd praegast, hehehehe... Kuna mustandit meil ei olnud ette nähtud, siis järgmised viis minutit kogusin ma lehe teisele poolele (mis iseenesest oli täis trükitud) mõtteid. Pärast seda oli kallist 20 minutist juba pool kulutatud. Katsu sa 10 minutiga kirjutada terve A4 struktureeritud, mõttekat, ladusat juttu! Siis otsi lolli, ma ütlen! Isegi kui ma teadsin täpselt, mida ja millest ma kirjutan, no ei ole füüsiliselt lihtsalt võimalik nii kiiresti kirjutada. Mh.

Aga õhtul läksime Mari-Anniga SÄSI kontserdile. See oli tõeliselt lahe. Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane täies hiilguses. Kogu saal naeris ennast tooli alla ja ma loodan, et esinejatel endal oli ka mõnus. Kõige rohkem meeldis mulle Hr Ahvena laul. See oli lihtsalt nii... puhas ja hea.

Härra Ahven, meil ei ole Sulle uudiseid,
kõik tahtmised ja hirmud, ammu tead ju neid.
Ja kui tõesti miskit on, siis helistan ja ütlen,
kuid ei tea, kas Linnuteel Sul telefon on üten?

Üks oivaline sõna: Torupildurid.

Oled papp või sepp või

Oeh, ma unustasin eile kirjutada, et ma sain ju karmoška. Suvel Jalmar õpetas mind karmoškat mängima ja nüüd ma sain oma pilli ka. Sellega ma hakkan veel kunagi suuri tegusid korda saatma. Sest siiamaani ma arvasin, et akordion on geniaal-funktsionaal-ideaalpill. Aga karmoška on veel parem.

Psühholoogia õppejõudu külastavad ebaregulaarselt punkarid. Üks oli küsitleja, kes kogus mingeid andmeid, ja teine oli torumees.

Ja üks kolmas asi ka, millest ma seekord ei kirjuta.

Oh õud ja õõv

Tänane "Eluta looduse" loeng oli parim nendest, mis siiani on olnud. Sest me tegime vanu tuttavaid reaktsioonivõrrandeid ja vaatasime, kuidas saadakse oksiide, aluseid, happeid ja sooli. Ma olin täiesti hämmastunud, et pooleteise aastaga on mul kogu keemia nigu niuhti peast pühitud. Alles olid ainult mingid õrnad mälestused. Aga kuna enamikule ülejäänud kursusest tundus see asi maailma kõige raskema ja hirmsamana, siis sain ma jälle üllatuda, kuna mulle tulid järsku kõik asjad jälle meelde ja selle asemel, et tahvlilt kramplikult võrrandeid maha kirjutada, lugesin ma hoopis rahumeeli "Kasvatus eri kultuurides". Loengu lõpuks olin ma endaga üsnagi rahul. Aga kogu mu hea tuju põrmustati, kui ma sain teada, miks on loengu nimi "Eluta loodus" mitte lihtsalt "Keemia alused" vms. Aga sellepärast, et loengukursuse teises pooles teeme me tutvust "sellega, mille nime ei nimetata". Kes juhuslikult ei tea, millest ma räägin, te tulge pärast lava taha, ma näitan teile... Aga teistele - brbrbr...

Seiklused pangakontoris

Esmaspäeval käisin pangas endale ISIC Student kaarti tegemas. Tädil oli rinnas silt "õpilane". Ju ta siis oli ka väga algusjärgus õpilane, sest ta suutis arvuti kaks korda kokku jooksutada. Sellel ajal kui mina muudkui ootasin, käis kõrvaloleva telleri juurest viis-kuus inimest läbi. Muidugi käib iga pangaskäigu juurde ka korralik pensionisammast puudutav vestlus stiilis "Kas teil on juba pensionisammas tehtud?" "Ei ole veel, aga ma hetkel ei soovi seda teha." "Aga praegu oleks just õige aeg ja selleks ei kulu üldse aega." "Ei, aitäh, ma tõesti soovin veel mõelda ja arutada seda asja." jne jne jne...

Eile läksin kaardile järele. Seekord oli üks noormees, kes rääkis nii vaikselt, et polnud midagi kuulda. Ja tema hakkas jälle uuesti selle pensionisamba jutuga. Et kas ma ikka ei tahaks kohe selle ära teha ja SEB on kõige õigem koht ja kuna mul ju muud "tooted" on SEB-s, siis oleks hea, kui kõik asjad on ühes kohas. Siis hakkas ta mulle seletama, kuidas ikka see pensionisammas töötab ja et hiljem kui 1983. aastal sündinutele on see kohustuslik ja tema on näiteks sündinud 1986. aastal ja talle on ka kohustuslik ja tema tegi juba ammu enne 18-aastaseks saamist koos vanematega selle otsuse ära ja valis SEB ja et kui ma ei vali SEB-d, siis loosib riik mulle midagi muud ja see oleks ju ütlemata halb. Siis avastas ta oma arvutist, et näe, mul on juba pensionisammas Ergos. Ja isegi 12 osakut on kogunenud (mis on midagi üle 500 krooni). No midaasja?! Kuidas see võimalik on, sest enda arvates ma ei ole ju ametlikult töötanud. See lasteaias töötamine polnud ju ametlik. No ta oli mingis mõttes ametlik küll, aga ma sain palga nö puhtalt kätte ja tööandja ei maksnud sealt vist isegi mingeid maksusid. Selle peale hakkas noormees rääkima, et mul oleks tarvis kiiresti Ergost ära tulla, sest seal on tootlikkus palju väiksem ja üldse on see paha-paha. Aga kahjuks ei saa osakuid enne üle tuua kui neid on 500 täis. No mida ta jahub siis mulle, et teeme kohe selle pensionisamba ära kui osakuid üle tuua ei saa. Mis need 12 osakut mul seal Ergos siis üksinda teevad? Mul hakkas juba vaikselt üle viskama see "tulge meie boksi" teema ja ma ütlesin talle, et kõik, mina ei lase täna midagi teha ja olgu ta rahulik, ma tulen esmaspäeval tagasi ja siis vaatame. Vähemalt sain minema sealt. Ma arvan, et mul pole mõtet esmaspäeval sinna minna. Sest juhul, kui ma leian, et ma tõesti tahan SEB-i (või ükskõik kuhu mujale) üle minna, siis on mõttekam oodata 500 osakuni. Kõik.

Aa ja issi sünnipäev on täna. Jubileum.

Mürr-mürr-mürr

Täna oli meil nädala kõige lahedam loeng. Selles mõttes, et igal nädalal on ainult üks lahe loeng ja see on just nimelt see. Kõne- ja draamaõpetus. Ma tean, et on väga vähe asju, millest ma suudan vaimustunud olla, aga on inimesi, keda ma oleks valmis jumaldama. Kes oma oleku, jutu ja kõige muuga on lihtsalt nii üleni ja otsast lõpuni supermegaliigalahedad. Mare Müürsepp on nüüd minu silmis üks neist. Ma asutaks kõigi lahedate inimeste fännklubi, mille president, laekur, asjaajaja, protokollija ja ainus liige ma ise oleksin. Ehk siis superinimeste fännklubi ühes isikus. Üks kindel superinimese näide on ka Virko Annus. Tervitaks siinkohal teda, aga vaevalt see tervitus temani jõuab. Ma juhtusin just kuskilt lugema, et Virko oli jälle õppima läinud. Eks ikka akadeemiasse teatriasjandust.

Igatahes see tänane loeng polnudki päris loeng, sest me tegime poolteist tundi järjest loomahääli, jooksime mööda koridore ja etendasime muinasjutte. Pärast jätkasin samal lainel, sest lastetoas oli kaks 3-4-aastast poissi, kes arvasid, et mul on vastupandamatu tahtmine nendega mürada. Eks ma siis mürasin. Pisike üheksakuune tüdruk aga istus rahulikult kõrval ja vaatas seda rabelemist.

Tsiteerides klassikuid: "Olge rahulik, kohe peate te seda uuesti tegema." Ehk siis homme. Siis on lastetoas kõrghetkel 7 mürgeldist.

Your result for The Heart Test...

Lonely Heart

You are 30% Independent, 30% Idealistic, 80% Intimate, and 70% Indulgent!

The Lonely Heart

Dependent, Realistic, Intimate, Indulgent

You are the most misunderstood of hearts, the Lonely Heart. Your desire for love and your want of harmony and intimacy are all very loving qualities. At the same time you are very down-to-earth, which may present a more cold or hard demeanor than you actually possess. Your qualities are all of the quieter types, so you may be shy, leading to difficulties in love, which is hard for you, being so caring as you are. You want love, but your realistic nature may work against these more idealistic desires.

Matches for the Lonely Heart:

The Healers's Heart

The Healer's Heart is both realistic and values harmony, just as you do. The Healer is more passionate than you are, but you can appreciate this quality. The Healer in independent, and while you may wish them to dote on you more, you can can appreciate their self-sufficiency. The Healer will always be there for you when you are down, and you will find that they make a wonderful match.

The Patron Saint's Heart

The Patron Saint is, like you, dependent, realistic and values harmony. The Patron Saint will understand your more down-to-earth views as wells as your need for love and want for unity in a relationship. The Patron Saint is more passionate than you are, and this is something you can definitely appreciate. The Patron Saint's protective nature will leave your lonely heart feeling loved, and you will appreciate them watching over you, as well as the fact that they seem to understand you well.

Your exact opposite is The Lively Heart.

Avoid Explicits if you can. You need love and the feeling of being loved, and an Explicit may not understand or appreciate this, leading to conflict. Idealists may also be difficult to get along with if you are stubborn. But if you can adapt and appreciate their ways of thinking, a relationship with an Idealist can work.

Take The Heart Test at HelloQuizzy

Kui Inglil tiivad kärpida, hakkab ta luuaga lendama.

Huumoriminutid

Ma lihtsalt pean selle siia kirjutama.

UUS SELETAV SÕNARAAMAT

Alatu - ilma maata maainimene.

Ametivanne - vastaval töökohal lubatud vandesõna kasutamine.

Ammumees - kunagine meessoost abikaasa.

Bestseller - parim köögivili.

Hulgikäive - rahva demonstratsioon või või sõdurite rühma marssimine.

Hüdroloog - üleujutatud pinnalt niidetud hein.

Ilmaennustaja - tasuta ennustaja.

Järjejutt - kriips, mida pidevalt pikendatakse.

Jääkala - maa-ala ülejääk.

Kaardimoor - naissoost geograafia õpetaja.

Koiliblikas - laevade peal klienti teenindav prostituut.

Lament - prantsuse politseinik.

Lastesõim - lastevaheline pudikeeles sõimamine.

Laviin - prantsuse kange alkohoolne jook.

Lehelind - kuulutuste kaudu meestuttava otsija.

Lennuvägi - võime lennata (näiteks pisuhändadel).

Liberaal - kasutaja huve ülipüüdlikult arvestav arvuti.

Liiderdama - esikohal olema.

Lisamaks - täiendav sissemonteeritud teatud elund.

Lohutama - madalaid auke kaevama.

Maismaa - maisi all olev maa-ala.

Markeerija - postmarkide ümbrikule kleepija.

Meesliin - sõdurite ahelik.

Metallurg - pronksi- või rauaaegne koobas.

Metsaline - marja- või seenekorjaja.

Mikrobioloog - väga väikest kasvu loodusteadlane.

Mikser - pidevalt igasuguste põhjuste teadjatahtja.

Millibaar - väga kitsastes ruumides paiknev joomakoht.

Miniaturist - pojanaisele külla tulnud huvireisija.

Mitmevõistleja - enam kui ühele kavalerile konkureeriv tütarlaps.

Mittejuht - lihttööline.

Moorima - noort naisterahvast vanaeideks tituleerima.

Morse - lahja morss.

Mullikas - gaseeritud vesi.

Naftaliin - torujuhe vedelkütuse transpordiks.

Noorsoo - hiljuti tekkinud tühermaa.

Nurganaine - kutselise ettevalmistuseta abielunaine (vrd. nurgaadvokaat).

Nurgapoolitaja - neljas isik abielukolmnurgas.

Oksendama - puid laasima.

Omasagedus - postiljoni enda otsustatud kirjakandepäevad.

Paaritus - üksinda, kaaslaseta olek.

Paastuma - lubjakiviks muutuma.

Paberilipakas - kutsedokumendiga tänavatüdruk.

Padaemand - supikeedukokk.

Padavai - pudrunui.

Padaäss - peakokk.

Paneerimine - pani seiussesse tõstmine (Poolas).

Parisnik - Prantsusmaa pealinna elanik.

Peata ratsanik - palve ratsanikule peatuda.

Peopesa - klubi või rahvamaja saal.

Pihik - pihtimispaik.

Piiripääsuke - väike (salajane) läbipääsukohake piiril.

Pingviin - eelpingestatud alkohoolne jook.

Polaarjaam - kütmata jaamahoone (talvel).

Pooljuht - isik, kes oskab juhtida vaid kõrgemalt saadud korralduste alusel.

Popitegija - popmuusika viljeleja.

Potisoldat - reamehest sõjaväekokk.

Pudi-padi - kergesti lagunevast materjalist valmistatud padi.

Puistama - metsa istutama.

Puunikerdaja - metsaga sahkerdaja.

Puurauk - väga vana puu.

Puuritants - vanglas korraldatav disko.

Pärijanna - kõigest huvituv (kõike küsiv) naisterahvas.

Ravikuur - sanatooriumiks kohendatud kergehitis.

Rihmajam - lapse (mõnes perekonnas) kooliteele sundija.

Rohutirts - kanepilembeline tütarlaps.

Roomaja - primitiivne elamu.

Roosikrants - iluaeda valvav koer.

Roositud pätid - roose nööpaugus kandvad paadialused.

Rändlend - erakondliku kuuluvuse vahetus.

Rändtirtsuparv - väikeste putukate ujuvvahend.

Salajutt - vargsi tõmmatud joon.

Salapolitsei - politseinik, kelle töötulemusi pole märgata.

Segaabielu - erinevast soost isikute kooselu.

Segavereline - isik, kelle veres on kõrge alkoholi protsent.

Silgupütt - tuttpüti sugulaslind, toitub ainult räimedest.

Soojätkamine - soo laiendamine pinnase läbiniisutamise teel.

Steppimine - metsa lageraie.

Sõnnikupatarei - suurtükkide grupp sõnniku suurpõllul kiireks laialilaotamiseks.

Südamesopp - hingele kogunenud pahateod.

Südametunnistus - arstlik tõend südame olemasolu kohta.

Taarausuline - inimene, kes usub suutvat elatada end kogutud tühjade pudelite rahast.

Tagument - abipolitseinik.

Takjanutt - end poisile külge kleepiva tüdruku halamine.

Talletaja - tiine emaslammas.

Talumatus - talu oksjonihaamri alla minek.

Tarantella - naistarantel.

Tehiskaaslane - täispuhutav kumminaine.

Tehnikadoktor - kodumasinaid parandav arst.

Tunnimees - abielumees väga lühikeseks ajaks.

Täisarv - väikese parasiitputuka kaitsevahend.

Vabavärss - ööpäevaringselt karjamaal peetav noor pull.

Valtsimistsehh - suur ruum 3/4 taktis tantsimiseks.

Vandenõu - ropendamiseks mõeldud anum.

Viitsepresident - tasulie WC valur.

Vitsik - väike malakas.

Vokaalsolist - ainult täishäälikuid korralikult hääldav laulja.

Voltimismasin - seade elektripinge tõstmiseks.

Vooluvõrk - elektrifitseeritud kalapüünis.

Voortants - kepslemine piklikul laugete nõlvadega kõrgendikul.

Vormimismasin - abinõu noornekrutite riietamiseks.

Õmblusniit - õmblustöödeks mõeldud heinamaa.

Ääremõrd - aguli prostituut.

Öösorr - öösel WC-s käik.

Ülestõusukatse - lamava joodiku abitu ponnistus rentslis.

Lühendatud siit.

Bürokraatia võim

Nii, nüüd ma kirjutan teile sellest, mis viimasel ajal on juhtunud. Kindlasti mõnda huvitab. Keda ei huvita, ei pea lugema. Nii ongi.

Esmaspäeval hakkas järjekordne kooliaasta. Sellise piduliku päeva puhul käisin ma läbi kõik oma kolm kooli. Plaan oli selline: hommikul lähen vaatan üle oma vastremonditud ja särava põhikooliaegse koolimaja, siis suundun Reaali aktusele ja keskpäeval ülikooli. Jäin, nagu tavaliselt koju liiga kauaks mökutama ja sellepärast jäi mul üpris vähe aega vana koolimaja vaadata. Aga hiljem sain ma seda uuesti ja põhjalikumalt teha.

Kõik-kõik on uus septembrikuus. Minu vana tuttav koolimaja oli järsku uus ja võõras. Sisse sai hoopis teiseltpoolt maja. Kohe uksest sisse astudes vajus mu suu lahti ja silmad suureks. Ma käisin ringi, täiesti pahviks löödud, ega saanud aru, kuhu ma olen sattunud. Kõik oli teistmoodi. Kus enne oli olnud sein, seal seda enam ei olnud. Kus enne oli olnud uks, seal oli tükk tühja maad. Ja seal, kus enne polnud mitte midagi olnud, oli äkki sein ja uks ja trepp. Koridorid ei saanud mitte seal otsa, kus enne. Garderoobis pidin ma peaaegu ära eksima. Mind häirib, et ka peale remonti jäid nad nende ahistavate puuride juurde. Reaalkoolis pole varastamisega kunagi probleeme olnud, kuigi garderoobis on kõikide asjad lihtsalt nagis ilma puuride ja lukkudeta. Igatahes, seal kus enne oli muusikaklass, on nüüd kunstiklass. Kus enne oli kunstiklass, on nüüd raamatukogu. Kus enne oli raamatukogu, on nüüd jõusaal. Seal, kus enne oli jõusaal, on nüüd logopeed. Uhh. Kõik ruumid on absoluutselt teistes kohtades. Käsitööklass tariti esimeselt korruselt neljandale. Aula ukse eest läheb keerdtrepp taevasse (ehk neljandale ja viiendale korrusele). Võimlat ei tunne enam äragi, riietusruumid on nüüd isegi inimlikud. Kõik laed on täis ventilatsioonitorusid. Täitsa pöörane.

Pärast seda jooksin ma Reaalkooli aktusele. Esimest korda ei kuulanud ma Polma kõnet, vaid jutustasin Marellaga. Seekord, ma loodan, anti meile andeks, me olime lihtsalt liiga elevil. Nii naljakas oli vilistlasena seista staadionil ja vaadata neid kõiki, kes meist kooli maha jäid. Pärast jutustasime Aitaga, sest meil oli palju aega.

Ülikooli "pidulik" avaaktus toimus ülikooli sisehoovis. See ei tundunud aga üldse pidulik, sest me Marellaga seisime suht taga ja ei kuulnud mitte essugi, nägemisest rääkimata. Mikrofoni neil vist ka ei olnud. Kõik ümberringi jutustasid ja pool hümni oli juba möödas, kui me saime aru, et aktus algas. Imelik oli, et mitte keegi ei laulnud hümni kaasa, ainult mina ja Marella ümisesime seal. Pigem jätkus endine jutuajamine. Siis tulid kõned, millest me osa ei saanud, plaksutasime ainult strateegilistel kohtadel kuulekalt. Ja siis hakkas Mikk Saar demonstratiivselt paberi pealt maha laulma "Isamaa ilu hoieldes". Oh, siis meil sai kõrini ja me tulime ära. Efku ja Suksu polnud veel uut kooli näinud. Siis me võtsime Kadri kaasa ja läksime uuele ringile. Rääkisime õpetajatega.

Teisipäeval algas alles tõeline üliõpilaselu. Kohe hommikul esimeses loengus traumeeriti mind keemiaga. Aine nimeks oli muidugi targu pandud "Eluta loodus", aga tegelikult oli see ikkagi puhas keemia. Ja muudkui konspekteeri ja konspekteeri. Öelge, milleks on kuuenda klassi lapsele vaja teada, misasjad on kolloidlahus ja pihussüsteem. Aru ma ei taipa. Teine loeng oli huvitavam. "Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine". Õppejõud oli ka palju inspireerivam. Mul oli sel päeval ainult kaks loengut, aga mu koolipäev kestis hommikul kümnest kuni kella neljani pärastlõunal. Siis sõitsin ma TTÜ-sse. Nimelt ma tahtsin proovida, kas Herr Peeter Perens võtaks mind mingil müstilisel põhjusel TTÜ kammerkoori. Ei võtnud. Noh, ma ei olnud eriti pettunud. Ainult natukene. Õhtul oli koolialguse praaznik. Vaatasime tädi Mai ja Kristjani Gröönimaa pilte. Ja arutelu käigus jõuti järeldusele, et... mis see nüüd oligi... see oli midagi eriti naljakat, mille pärast ma oleks peaaegu naerukrambid saanud, aga näed, ei mäleta enam. Pagan.

Kolmapäeval ma pääsesin üheainsa loenguga, mis kestis kümnest kaheteistkümneni. See oli "Ülevaade psühholoogiast", mis toimus aulas. Päris palju rahvast oli. Loeng iseenesest ei olnud igav, aga kuna ei pidanud konspekteerima, siis kippus uni vägisi kallale. Pärast istusin natuke lastetoas. Üks laps lihtsalt karjus ja nuttis ja ei rahunenud maha, sest tema ema oli julgenud teha sellise kuriteo ja jätnud ta lastetuppa täitsa üksinda maha. Ma küll ei ole mingi ütleja, aga enne kui oma last lasteaeda või ükskõik kuhu hoida viia, võiks teda natuke harjutada üksiolemisega.

Täna oli esimeseks loenguks "Kõne- ja draamaõpetus". Me ainult naersime terve loengu, sest õppejõud on lihtsalt nii lahe. Iga lause, mis ta ütleb, on nii naljakas, et naera puruks. Ta rääkis, et õpetaja peab ise klassis tekitama lõbusa olemise, sest muidu hakatakse nalja tegema tema üle. Kuldaväärt mõte. Ma teadsin seda tegelikult ise ka enne ja ma olen isegi natuke mõelnud, kuidas ma küll sellega hakkama saaksin. Sest osad inimesed on lihtsalt sellised, et täiesti loomulikult on suutelised tähelepanu äratama ja nö publiku eest trikke tegema. Mina kahjuks loomu poolest selline ei ole, nii et läheb raskeks. Teine loeng oli aga kõiges eelmise vastand. "Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia" on selle nimi. Seal me peame nimelt lugema arutul hulgal kohustuslikku kirjandust, kirjutama iga raamatu, artikli, rühmatöö, peaaegu iga näpuliigutuse kohta pika kommentaari, arvustuse, retsensiooni, koostama lõputuid eneseanalüüse ja tabeleid ja lõpuks oleneb neist kirjutistest koostatud õpimapist ja õpimapi pähe tuupimisest meie hinne. No õõvastavamat asja annab välja mõelda. Miks peab vaene klassiõpetaja selle asemel, et keskenduda laste õpetamisele, kulutama kogu oma aja ja energia teaduslike kirjatööde vorpimisele? Nõme.

Aga ma leidsin jälle ühe sugulase :P. Ta õpib koos minuga klassiõpetajaks.

Aga täna sai minu koolinädal läbi, sest reedel pole ühtegi loengut... Milline õndsus.

Heukreeka, kak gavarjat maii druzja rimljani