Otsisin internetist ettekande jaoks materjali laste agressiivsuse kohta ja sattusin ühe vanaema kirjale, kus ta palub abi oma agressiivse lapselapse kasvatamisel. See kõik on kõrvaline, mulle jäi silma näpuviga kirja lõpus: 'mureli vanaema'. Ilmselt oli seal mõeldud 'murelik vanaema'. Aga mulle hakkas see läbi näpuka tekkinud sõna 'mureli' väga meeldima. Tähendada võiks ta ju sedasama, et vanaema on murelik. Aga justkui mingis muus käändes. Lingvistikas oleme mitu korda rääkinud instruktiivist - eesti keele viieteistkümnendast käändest. Ma pole nüüd eriti kindel, kas see 'mureli' ka päriselt selle käände alla käiks, aga sellega veidi seotud võiks küll olla. Ja vastab küsimusele 'kuidas?'. Näiteks 'paljajalu' või 'avasüli'. "Sa paistad täna nii mureli olevat." Umbes nagu Silvia Rannamaa raamatus "Kadri" haletseb Kadri ennast, et neil on kõik "virelis-viltu". Vireli-mureli. Kas ei kõla huvitavalt?
Meile tuli külla Jüri, paljapäi ja paljatüri...
VastaKustutaAga see pole vist päris sama tüüpi, hakkasin mõtlema.
VastaKustuta