reede, 10. oktoober 2008

Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused

Ma saan iga päevaga järjest rohkem ja rohkem aru, kui halvasti ma oskan õpetada. Täna üritasin kolmele (väga andekale) kaheksandikule seletada, mis imeloom on grammatiline kategooria. Ei õnnestunud. Sest vaatasin nende väsinud ja arusaamatuid nägusid ja kirusin ennast, et olin üldse alustanud. Ma saan aru, et neid isegi huvitab see, aga kui mina ei oska seda neile vastavalt nende tasemele selgeks teha, siis olen süüdi mina. Mina olen see, kes peaks õppima ja aru saama, enne kui hakkan teisi õpetama. Mina olen harjunud leppima igasuguste abstraktsete mõistetega, millest ma lõpuni 100% aru ei saa. Aga kaheksas klass ei pruugi seda veel osata. Neile peab kõike materiaalselt seletama. Ma üldse ei taha väita, et kaheksandikud on mingid väiksed lapsed, kes ei taipa maailma asjadest midagi. Ei, lihtsalt nad mõtlevad veidi teistmoodi. Mina ei ole lihtsalt veel kahjuks aru saanud, mismoodi täpselt. Ja kaheksanda klassi eesti keele õppeplaanist ei tea ma ka tuhkagi. Antud kaheksandikud on isegi tublimad ja arusaajamad kui tavalised kaheksandikud. Aga tõesti, kui ma üritasin neile seletada seletamatut, siis sain aru, et ma isegi ei saaks enda seletusest aru. No kena kevadet, ma ütlen. Mh. Ma vaatan, kui ma olen järgmiseks nädalaks välja mõelnud mingi sensatsioonilise seletuse grammatilise kategooria probleemile, siis võib uuesti üritada.

5 kommentaari:

  1. Pakkumine jällegi: Sa võiksid vaikselt, rahulikult ja aeglaselt (viimane on kusjuures oluline) rääkida [ja hiljem kontrollküsimusi esitada], et vot. on grammatiline kategooria. on arv, on klass, määratus, sugu, elus/eluta, kääne, aeg, isik, kõneviis, tegumood,laad ja kõneliik. ja et milleks see hea on. [või muidugi on ka olemas võimalus, et ka loetaksegi pärast wikit]. Ja tood mõnit näidet. Ma pakuks ikkagi, et sa võiks üritada lõpuni rääkida ja siis vaadata, kas tekib rahval küsimusi. ja kontrollküsimused on ka omal kohal põhikoolis. ongi nii <10.kl õpilastega minumeelest, et neid peab sundima konspekteerima ja midagi omandama (räägin üldiselt). lihtsalt ei jõua kohale enne, kui on mitu korda üle räägitud ja küsitud. näide oleks siin näiteks võõrkeele õppimise koha pealt. Enamik minu rühmakaaslasi vene keeles omandasid sõnavara alles pärast ühte tunnikontrolli - ja mitte sel põhjusel, et nad/me poleks õppida üritanud. vastupidi, põhjalikult ehk isegi, aga ei kinnistunud. sellise ütleme ehmatuselemendiga sai palju kasu.
    Oh, ja kõigile põhikooliõpilastele meeldib jooniseid teha ja neid vaadata, minu arvates. Nii et kui sa mõtled välja mingi viisi, kuidas seda kuidagi abstraktseltki saaks joonisele/skeemile panna, siis ma pakun ka, et asi läheks kergemini.

    Kaheksanda klassi eesti keele õppeplaan on suhtkahtlane. Kaheksandaks klassiks on inimene õppinud sõnaliike, käändeid, mingisuguseid eesti keele ortograafiareegleid, kergelt tundma õppinud süntaksit (see on hetkel teema). Põhimõtteliselt ei õpetata toredat teooriat just väga palju. Tähendab, igasugused asjad nagu tegusõna käändelised vormid ja kesksõnad on ka õpitud. või noh, vähemalt on õpetatud, aga ei pruugi olla õpitud, sest et õpet. ilma õp. on t. v. ja nii edasi.

    VastaKustuta
  2. http://www.ise.ee/oppekava/pohikava/index.htm on ka

    VastaKustuta
  3. Oh, kui tore, et sa olemas oled. Just, ma pean õppima vaikselt, rahulikult ja aeglaselt rääkima. Sest kui ma rääkides tunnen, et inimesi eriti ei huvita, mida ma räägin, või nad juba ammu teavad seda, või ei saa üldse aru ja sellepärast on igav, siis ma panen tempot juurde, et ruttu ühele poole saada asjaga :S.

    Täna hommikul kohe peale ärkamist mul tuli ka see mõte, et peaks joonistama. Aga kuna seal ruumis tahvlit ei ole, siis ma ilmselt pean paljundama vms. Ja konspekteerimise koha pealt mul käis ka plõks. Muidu ma arvasin, et kui teid konspekteerima sundida, siis see hakkab hirmutavalt lähenema tavalise koolitunni formaadile, mida ma eriti ei tahaks. Aga see vist oleks parem tegelikult. Ja üldse, ma kardan, et neid võõrsõnu on liiga palju. Uhh. Raske on. Ühest küljest ma tunnen, et see lingvistika-asi on kaheksandale veel liiga keeruline. Aga teisest küljest ma tean, et teil on huvi ja potentsiaali. Aga te teete kõiki teisi asju ju ka ja ma ei taha teid üle koormata. Ma olen nagu Odysseus Skylla ja Charibdise vahel...

    VastaKustuta
  4. Ma segaks vahele ja mainiks, et "pärast", mitte peale ärkamist!

    VastaKustuta