Ma tunnen mingit hingesugulust inimestega, kes on vasakukäelised. Ma ei pruugi neid üldse tunda, olen võib-olla ainult paar korda näinud, võimalik, et pole ehk isiklikult kohtunudki. Aga vasakukäelisi on erinevatel andmetel ainult 7-12% inimkonnast ja vähemused hoiavad ju kokku :). Kui näen kedagi vasaku käega kirjutavat, tahaks kohe kuidagi endast märku anda, et näe, mina olen ka vasakpoolne :P. Selline mõnus kokkukuuluvustunne tekib.
On räägitud, et paremakäelistel on paremad analüütilised ja keelelised võimed, vasakukäelised võtavad paremini vastu emotsioone. Arvatakse, et vasakukäelistel on suurem potentsiaal saada andekateks kunstnikeks, muusikuteks, näitlejateks. Mulle vähemalt meeldib seda uskuda. Ennast kiitmast ma ei väsi, kuidas siis muidu. Ma olen väga õnnelik ja rahul, et mind lapsena ümber ei õpetatud. Teen uhkusega kõike vasaku käega. No vähemalt neid asju, mida õppisin enne kooli: haaran asju, söön, kirjutan, joonistan, lõikan. Kooli käsitööõpetaja aga ütles, et tema küll ei oska ega viitsi mind vasaku käega käsitööd tegema õpetada, järelikult koon, heegeldan ja õmblen nagu teisedki, parema käega ja paremalt vasakule. Kuigi õmmeldes tahab nõel pidevalt vasakusse kätte rännata, kust ta pettunult peab paremasse tagasi minema, sest vasak lihtsalt ei oska. Arvutihiir on samuti parema käe alluvuses. Kannelt mängin ka nii, et parem käsi üleval ja vasak all, kuigi teoreetiliselt võiks ka teistpidi, kui kaardus äär paremal pool oleks. Õpetati ikka nii, kuidas "õige" on.
Vasakukäelistel on elus veidike raskem hakkama saada kui ülejäänud "normaalsetel" paremakäelistel. Sest pastakad kassades, püksilukud, arvutihiired, joonlaudade sentimeetrijooned, kastmekulpide tilad, autode käigukangid, süütevõtmed, pedaalid, fotokate pildistamisnupud, kirjutamisklapiga toolide klapid, wc-paberi hoidjad, rulluiskude tagapidurid, mõõtekannude skaalad, jalgrataste esipidurid, viiulite lõuahoidjad, spiraalvihikute spiraalid jne on alati totaalselt valel pool. Üle 2500 inimese sureb igal aastal paremakäelistele mõeldud asju kasutades. Üldse on vasakukäeliste keskmine eluiga madalam, kui paremakäelistel. See-eest oleme me andekamad. Saite nüüd.
Kuigi viimasel ajal on juba hakatud mõtlema ka vasakukäeliste mugavusele ja poest saab osta kääre, joonlaudu ja hiiri, millega minusugusel hea asjatada on. Kurb on ainult see, et need head asjad maksavad üldiselt tavalistest rohkem. Diskrimineerimine missugune.
Miks mul üldse tuli mõte täna sellist postitust kirjutada. Vaatasin Noorte hakkajate lühifilmi "Detektiiv", kus Dario kirjutab vasaku käega. Ja vahemärkusena, mulle üldse meeldivad nende filmid. Need on kohati rõvedad ja idiootsed ja kahtlase huumoriga, aga minu meelest on nad andekad. Soovitan vaadata. Naljakas on vähemalt.
Teemasse tagasi tulles: et te eales oma vasakukäelist last ümber ei õpetaks. Ta võib sellest eluaegse trauma saada. Ja pealegi on ta väga õnnelik oma vasakukäelisuse üle, sest see on ju nii eriline. Minule küll meeldib olla eriline.
Kõike head ja vasakut :)
On räägitud, et paremakäelistel on paremad analüütilised ja keelelised võimed, vasakukäelised võtavad paremini vastu emotsioone. Arvatakse, et vasakukäelistel on suurem potentsiaal saada andekateks kunstnikeks, muusikuteks, näitlejateks. Mulle vähemalt meeldib seda uskuda. Ennast kiitmast ma ei väsi, kuidas siis muidu. Ma olen väga õnnelik ja rahul, et mind lapsena ümber ei õpetatud. Teen uhkusega kõike vasaku käega. No vähemalt neid asju, mida õppisin enne kooli: haaran asju, söön, kirjutan, joonistan, lõikan. Kooli käsitööõpetaja aga ütles, et tema küll ei oska ega viitsi mind vasaku käega käsitööd tegema õpetada, järelikult koon, heegeldan ja õmblen nagu teisedki, parema käega ja paremalt vasakule. Kuigi õmmeldes tahab nõel pidevalt vasakusse kätte rännata, kust ta pettunult peab paremasse tagasi minema, sest vasak lihtsalt ei oska. Arvutihiir on samuti parema käe alluvuses. Kannelt mängin ka nii, et parem käsi üleval ja vasak all, kuigi teoreetiliselt võiks ka teistpidi, kui kaardus äär paremal pool oleks. Õpetati ikka nii, kuidas "õige" on.
Vasakukäelistel on elus veidike raskem hakkama saada kui ülejäänud "normaalsetel" paremakäelistel. Sest pastakad kassades, püksilukud, arvutihiired, joonlaudade sentimeetrijooned, kastmekulpide tilad, autode käigukangid, süütevõtmed, pedaalid, fotokate pildistamisnupud, kirjutamisklapiga toolide klapid, wc-paberi hoidjad, rulluiskude tagapidurid, mõõtekannude skaalad, jalgrataste esipidurid, viiulite lõuahoidjad, spiraalvihikute spiraalid jne on alati totaalselt valel pool. Üle 2500 inimese sureb igal aastal paremakäelistele mõeldud asju kasutades. Üldse on vasakukäeliste keskmine eluiga madalam, kui paremakäelistel. See-eest oleme me andekamad. Saite nüüd.
Kuigi viimasel ajal on juba hakatud mõtlema ka vasakukäeliste mugavusele ja poest saab osta kääre, joonlaudu ja hiiri, millega minusugusel hea asjatada on. Kurb on ainult see, et need head asjad maksavad üldiselt tavalistest rohkem. Diskrimineerimine missugune.
Miks mul üldse tuli mõte täna sellist postitust kirjutada. Vaatasin Noorte hakkajate lühifilmi "Detektiiv", kus Dario kirjutab vasaku käega. Ja vahemärkusena, mulle üldse meeldivad nende filmid. Need on kohati rõvedad ja idiootsed ja kahtlase huumoriga, aga minu meelest on nad andekad. Soovitan vaadata. Naljakas on vähemalt.
Teemasse tagasi tulles: et te eales oma vasakukäelist last ümber ei õpetaks. Ta võib sellest eluaegse trauma saada. Ja pealegi on ta väga õnnelik oma vasakukäelisuse üle, sest see on ju nii eriline. Minule küll meeldib olla eriline.
Kõike head ja vasakut :)
Jalgrataste esipidurid on ju vasakul pool? Või ajan ma midagi segamini?
VastaKustuta;)
No selles jama ongi. Automaatselt vasaku käega pidurdades lendab üle pea ju.
VastaKustutamina olen ka vasakukäeline:)
VastaKustutaja nende vasakukäeliste kääridega ei oska küll midagi peale hakata..aeg on oma töö teinud. Olen tähele pannud, et pliiats ongi ainuke, mis vasakusse kätte veel satub. Ja vardad ka, sest meie käsitööõpetaja viitsis õpetada. Ja pesapallikurikas. No polegi nii vähe asju.