On öö... ööd on siin mustad. Eriti praegusel aastaajal. Tegelikult, kui aus olla ja kella vaadata, siis on juba varane hommik. Õues on pime.
Reedel andsin ma esimest korda verd. Koos Mari-Anniga läksime. Verekeskuse tädid olid väga toredad, koguaeg rääkisid minuga. Valus ei olnud üldse, ainult alguses natukene. Päris naljakas oli mõelda, et mul miskine voolik küljes ja mu enda veri jookseb mööda seda minust välja. See õde, kes minuga toimetas, rääkis koguaeg, et isegi kui ta ei ole mul ninapidi juures ja ei vaata neid aparaate, siis ma ei pea muretsema, sest aparaadid piiksuvad, kui veri voolab liiga aeglaselt või liiga kiiresti ja lõpetavad ise ära kui 450 täis saab. Ja kommenteeris koguaeg, et nüüd läks 185... ja no nüüd on 380 läinud. Kui see voolik ära võeti, siis olin veel natuke aega pikali. Üks teine õde küsis, et kuidas tunne on, olen nii kahvatu. Tunne oli hea, täitsa normaalne. Kui välja ooteruumi läksin ja natuke istusin, siis hakkas pea ringi käima. Aga nii kui pikali viskasin oli kõik jälle okei. Keegi töötaja läks mööda ja ütles: "Neiu, nii kõhna, no kahe aasta pärast tuleme tagasi, ma arvan." Siis mul oli juba kõik korras, ma ju ei minestanud ega midagi. Kui koju tulin, siis hakkas nii külm ja ma tundsin, et ma ei jaksa koduni kõndida. Siis läksin ja istusin Maximas natuke radika peal ja puhkasin. Kodus terve õhtu ja öö käsi valutas, aga tunne oli hea. Jõin ohtralt õunamahla ja sõin šokolaadi, mis Verekeskusest sain.
Peaksin hakkama õppima ka midagi, homme tuleb ju kooli minna. Ma tean, et Marit on mu peale suht pahane, et ma ikka veel ei ole vene keelt ära tõlkinud, aga ma tõesti ei viitsi. Palun kergemat karistust.
Ööl vastu reedet nägin unes, et olin poes ja kõik asjad maksid eraldi vähem kui koos. See tähendab, et näiteks kaks seepi kokkupakituna maksid rohkem kui need kaks tükki eraldi ostes. Ja nii oli kõigi asjadega alates pulgakommidest kuni pesupulbrite ja juuksevärvideni. Täielik absurdsus! Aga see unenägu tuli arvatavasti sellest, et neljapäeval oli Askol msn-is midagi sellist, nagu: "Mismõttes on neli õlut odavam kui nelipakk õlut?"
Ja mulle meeldib Asko perekonnanimi, et te teaksite.
Eilse päeva kõige suurem rõõm tuli Känguru võistluse protokollidest. Nii umbes aastatest 2002-2005. Need nimelt kubisevad praegustest reaalikatest. Minu praegused klassikaaslased, paralleelikad, aga ka vanemad koolikaaslased on nendes protokollides kõrgetel kohtadel, mis on ka loogiline. Tähelepanuväärne on aga see, et mingil aastal olin ma Andres Laanega sama palju punkte saanud. Uskumatu.
Ma ei tea, ma ei ole nii sisukat postitust ammu kirjutanud. Huvitav, millest see tuleb?
Õues on ikka veel pime.
Reedel andsin ma esimest korda verd. Koos Mari-Anniga läksime. Verekeskuse tädid olid väga toredad, koguaeg rääkisid minuga. Valus ei olnud üldse, ainult alguses natukene. Päris naljakas oli mõelda, et mul miskine voolik küljes ja mu enda veri jookseb mööda seda minust välja. See õde, kes minuga toimetas, rääkis koguaeg, et isegi kui ta ei ole mul ninapidi juures ja ei vaata neid aparaate, siis ma ei pea muretsema, sest aparaadid piiksuvad, kui veri voolab liiga aeglaselt või liiga kiiresti ja lõpetavad ise ära kui 450 täis saab. Ja kommenteeris koguaeg, et nüüd läks 185... ja no nüüd on 380 läinud. Kui see voolik ära võeti, siis olin veel natuke aega pikali. Üks teine õde küsis, et kuidas tunne on, olen nii kahvatu. Tunne oli hea, täitsa normaalne. Kui välja ooteruumi läksin ja natuke istusin, siis hakkas pea ringi käima. Aga nii kui pikali viskasin oli kõik jälle okei. Keegi töötaja läks mööda ja ütles: "Neiu, nii kõhna, no kahe aasta pärast tuleme tagasi, ma arvan." Siis mul oli juba kõik korras, ma ju ei minestanud ega midagi. Kui koju tulin, siis hakkas nii külm ja ma tundsin, et ma ei jaksa koduni kõndida. Siis läksin ja istusin Maximas natuke radika peal ja puhkasin. Kodus terve õhtu ja öö käsi valutas, aga tunne oli hea. Jõin ohtralt õunamahla ja sõin šokolaadi, mis Verekeskusest sain.
Peaksin hakkama õppima ka midagi, homme tuleb ju kooli minna. Ma tean, et Marit on mu peale suht pahane, et ma ikka veel ei ole vene keelt ära tõlkinud, aga ma tõesti ei viitsi. Palun kergemat karistust.
Ööl vastu reedet nägin unes, et olin poes ja kõik asjad maksid eraldi vähem kui koos. See tähendab, et näiteks kaks seepi kokkupakituna maksid rohkem kui need kaks tükki eraldi ostes. Ja nii oli kõigi asjadega alates pulgakommidest kuni pesupulbrite ja juuksevärvideni. Täielik absurdsus! Aga see unenägu tuli arvatavasti sellest, et neljapäeval oli Askol msn-is midagi sellist, nagu: "Mismõttes on neli õlut odavam kui nelipakk õlut?"
Ja mulle meeldib Asko perekonnanimi, et te teaksite.
Eilse päeva kõige suurem rõõm tuli Känguru võistluse protokollidest. Nii umbes aastatest 2002-2005. Need nimelt kubisevad praegustest reaalikatest. Minu praegused klassikaaslased, paralleelikad, aga ka vanemad koolikaaslased on nendes protokollides kõrgetel kohtadel, mis on ka loogiline. Tähelepanuväärne on aga see, et mingil aastal olin ma Andres Laanega sama palju punkte saanud. Uskumatu.
Ma ei tea, ma ei ole nii sisukat postitust ammu kirjutanud. Huvitav, millest see tuleb?
Õues on ikka veel pime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar