laupäev, 23. august 2008

Milline oivaline sõna - multikas...

Oh, oleksin ma Kunksmoor. Siis ma elaksin omaenese pisikesel üksildasel saarel mändide, mustikavarte ja kibuvitsapõõsaste vahel, kollektsioneeriks igasuguseid põnevaid taimi, külmadel õhtutel istuks kamina ees mõne huvitava raamatuga, jooks teed ja ootaks kapten Trummi. See oleks hea...

Aga ka kõige parema tahtmise juures ei saa ma silmapilkselt Kunksmooriks moonduda. Sellest on nii ütlemata kahju. Selle asemel, et lihtsalt olla, pean ma varsti hakkama istuma loengutes, kulgema punktist A punkti B ja punktist B punkti C, muretsema tähtaegade ja ressursside pärast. Oleks mul kollane õhupall, ma lendaks kohe sellega ära.

5 kommentaari:

  1. Küsimus: milline on Kunksmoori iseloom? Muidu on kõik teoorias ju ilus.

    Aga seda kõike nimetatakse vist "täiskasvanuks saamiseks", niiet pea püsti ja head kooliaasta algust!

    VastaKustuta
  2. Kunksmoori iseloom mind eriti ei morjenda antud juhul ja selles pole ka üldse küsimus.

    Rääkides täiskasvanuks saamisest, siis kommentaari arvestades "saan ma täiskasvanuks" juba viimased tubli kümme aastat.

    Kui kommenteerija poleks anonüümne, siis läheks jutt meeleldi tugevalt isiklikuks :P

    VastaKustuta
  3. Kusjuures, kui vaadata suuremat pilti (nimega: teooria) ja peatuda pikemalt lastekirjandusel (veelkord teooria), siis on ikka oluline küll.
    Kas tahaks 'tugeva isikliku' släpi anda teise inimese blogisse anonüümse kommentaarimise eest?? ;)

    VastaKustuta
  4. Esimesest lõigust ei saanud aru mmitte mmidagi...
    Kunksmoor oli ju muidu väga lapsesõbralik ja abivalmis tegelane.

    Isiklikuks minemise all ma mõtlesin seda, et kui juhuslikult antud anonüümne kommenteerija (näe, veel üks!) oleks minule tuttav isik, siis meeldiks mulle antud teemal temaga veel isiklikult arutleda.

    VastaKustuta
  5. Juhulsikult Sa siiski ei tunne mind. Muidu esineksin oma nime alt (mis ei ütle midagi).

    Seesama anonyymic, sic!

    VastaKustuta