Lugesin siit blogist postitust käest ära läinud noorte inimeste kohta. Lugesin ka artikleid, mille kajana oli postitus kirjutatud. Üks neist Ekspressis, mis räägib vägivaldsetest Viljandi tüdrukutest. Tahaks ka üht-teist sellel teemal arvata.
Need Viljandi teismelised tüdrukud lihtsalt peksavad valimatult teisi inimesi, laamendavad ja ei allu manitsustele. Nad joovad, suitsetavad jne. Mis neil viga on? Nad ei saa aru mõistete õige ja vale, hea ja halb tähendustest. Samamoodi ei saa nad aru, mida tähendab õiglus ja austus. Austus nii teiste kui enda vastu. Kui kedagi lööd, peaks ju endal paha hakkama, et sellise teoga hakkama said. Need tüdrukud arvavad, et neil on õigus nõrgemaid peksta, kui neile see parasjagu meeldib. Nende energia valib väljumiseks kurjuse. Vanemate tegemata töö.
Vanem generatsioon räägib vist alati, et noorus on hukas. Ma kardan, et ma ei ole selle koha pealt 100% pädev, kuna mina tunnen seni ainult ühte noorust, seda minuealist. Aga ka mina ütlen, et noorus on hukas. Iga päev ma käin ringi ja näen, mis toimub. Ja ma näen veel vähe, väga vähe sellest, milline olukord tegelikult on. Sest minu tavaline seltskond on üsna palju intelligentsem sellistest kampadest, mida artiklis kirjeldati. Sest midagi peab ju mõtlemisega korrast ära olema, kui käsi tõuseb põhjuseta teise inimese vastu. Jah, on olemas sellised mõisted nagu konkurents ja looduslik valik ja olelusvõitlus jne. Aga miks peab oma tugevamaks ja võimukamaks olemist sellisel moel välja näitama? Ilma mingi põhjuseta. Nende inimeste mõtlemine käib valesti. Ja ma arvan, et ma tean, mis suunas. Mu klassivend seletas selle mulle ära. Ta ütles mulle, et me elame ainult üks kord, järelikult tuleb sellest elust kõik võtta, kõik ära proovida ja teha seda, mis meeldib. Pigem elada vähem ja teha, mida hing ihkab, kui igavleda kõrge vanuseni. Mina saan sellest aru nii: mina, inimene, olen kõikvõimas. Mulle on antud väikene aeg elada, mille jooksul olen mina valitseja ja otsustan kõige üle. Minu tahtmine saagu ja minu soovid rahuldatagu. Järelikult peab ohjeldamatult jooma ja laaberdama ja vajadusel ruttu ära surema. Mina tahan küll kaua elada, nii kaua, kui võimalik. Sest elu on ainuke ja kõige tähtsam väärtus, mis mul on.
Selle joomise koha pealt veel. Ma ei ole veel siiani aru saanud alkoholi mõttest. Mulle ta vajalik ei ole, järelikult on mul tast täiesti ükskõik. Minu arvates on hakkab enamik noortest jooma ettekäändel: ma joon, siis olen lahe. Suitsetamise ja muu jamaga täpselt sama lugu. Kahjulikud on nad aga küll. Ja mind ei huvita jutud, kui palju vitamiine ikka õlu sisaldab ja et väike naps teeb tuju lõbusaks. Alkohol teeb ainult rumalaks. Otseses mõttes. Sööge parem porgandit.
Ma ei ole mingi psühholoog, ega noorsootöötaja, ega karistus-, järelevalve-, kasvatus- ega mingi muu ametnik, aga minumeelest tuleks nende tüdrukute puhul rakendada nö vangla ja ühiskondliku töö sümbioosi. Aga mitte sellisel kujul, nagu vanglad meil praegu eksisteerivad. Vangla on rõhuv ja rusuv ja muudab vangi energiat veel kurjemaks. Pealegi elavad vangid riigi kulul, mis on ilmne raiskamine. Kuulsin kuskilt ühest saarest, ei mäleta, kus riigis või mis meres, aga terve see saar ongi vangla. Vangid elavad seal vabalt, kasvatavad endale süüa ja teevad tööd. Loodus ja töö on kaks asja, mis tekitavad head energiat. Ja vanemad, kes tegelevad oma lastega.
Hüppaks nüüd täitsa teise teema peale. Etnolaagris käis meil Mart Maameele jälle ja ka sel aastal pidas väga huvitava loengu väga huvitaval teemal. Selleaastane loeng oli isegi huvitavam, kui päris aus olla, sest eelmisel aastal ma võitlesin terve aja jõhkra unega, aga sellel aastal ta rääkis vähem ja näitas rohkem filmi. Vaatasime lõike filmist "Legend nutvast kaamelist" või midagi sellist. See on film ühest Aasia kõrbeperekonnast ja nende kaamelitest. Mart Maameele ütles, et selles filmis sellel emal on väga hea energia. Igal emal peaks olema nii hea emaenergia. Siis suudab ta oma lapsed sama hea energia juurde juhatada.
Väga palju jäi ütlemata, aga terve selle pika ja segase jutuga tahtsin edasi anda ühte mõtet: kasutage head energiat, armastage ennast ja üksteist...
Need Viljandi teismelised tüdrukud lihtsalt peksavad valimatult teisi inimesi, laamendavad ja ei allu manitsustele. Nad joovad, suitsetavad jne. Mis neil viga on? Nad ei saa aru mõistete õige ja vale, hea ja halb tähendustest. Samamoodi ei saa nad aru, mida tähendab õiglus ja austus. Austus nii teiste kui enda vastu. Kui kedagi lööd, peaks ju endal paha hakkama, et sellise teoga hakkama said. Need tüdrukud arvavad, et neil on õigus nõrgemaid peksta, kui neile see parasjagu meeldib. Nende energia valib väljumiseks kurjuse. Vanemate tegemata töö.
Vanem generatsioon räägib vist alati, et noorus on hukas. Ma kardan, et ma ei ole selle koha pealt 100% pädev, kuna mina tunnen seni ainult ühte noorust, seda minuealist. Aga ka mina ütlen, et noorus on hukas. Iga päev ma käin ringi ja näen, mis toimub. Ja ma näen veel vähe, väga vähe sellest, milline olukord tegelikult on. Sest minu tavaline seltskond on üsna palju intelligentsem sellistest kampadest, mida artiklis kirjeldati. Sest midagi peab ju mõtlemisega korrast ära olema, kui käsi tõuseb põhjuseta teise inimese vastu. Jah, on olemas sellised mõisted nagu konkurents ja looduslik valik ja olelusvõitlus jne. Aga miks peab oma tugevamaks ja võimukamaks olemist sellisel moel välja näitama? Ilma mingi põhjuseta. Nende inimeste mõtlemine käib valesti. Ja ma arvan, et ma tean, mis suunas. Mu klassivend seletas selle mulle ära. Ta ütles mulle, et me elame ainult üks kord, järelikult tuleb sellest elust kõik võtta, kõik ära proovida ja teha seda, mis meeldib. Pigem elada vähem ja teha, mida hing ihkab, kui igavleda kõrge vanuseni. Mina saan sellest aru nii: mina, inimene, olen kõikvõimas. Mulle on antud väikene aeg elada, mille jooksul olen mina valitseja ja otsustan kõige üle. Minu tahtmine saagu ja minu soovid rahuldatagu. Järelikult peab ohjeldamatult jooma ja laaberdama ja vajadusel ruttu ära surema. Mina tahan küll kaua elada, nii kaua, kui võimalik. Sest elu on ainuke ja kõige tähtsam väärtus, mis mul on.
Selle joomise koha pealt veel. Ma ei ole veel siiani aru saanud alkoholi mõttest. Mulle ta vajalik ei ole, järelikult on mul tast täiesti ükskõik. Minu arvates on hakkab enamik noortest jooma ettekäändel: ma joon, siis olen lahe. Suitsetamise ja muu jamaga täpselt sama lugu. Kahjulikud on nad aga küll. Ja mind ei huvita jutud, kui palju vitamiine ikka õlu sisaldab ja et väike naps teeb tuju lõbusaks. Alkohol teeb ainult rumalaks. Otseses mõttes. Sööge parem porgandit.
Ma ei ole mingi psühholoog, ega noorsootöötaja, ega karistus-, järelevalve-, kasvatus- ega mingi muu ametnik, aga minumeelest tuleks nende tüdrukute puhul rakendada nö vangla ja ühiskondliku töö sümbioosi. Aga mitte sellisel kujul, nagu vanglad meil praegu eksisteerivad. Vangla on rõhuv ja rusuv ja muudab vangi energiat veel kurjemaks. Pealegi elavad vangid riigi kulul, mis on ilmne raiskamine. Kuulsin kuskilt ühest saarest, ei mäleta, kus riigis või mis meres, aga terve see saar ongi vangla. Vangid elavad seal vabalt, kasvatavad endale süüa ja teevad tööd. Loodus ja töö on kaks asja, mis tekitavad head energiat. Ja vanemad, kes tegelevad oma lastega.
Hüppaks nüüd täitsa teise teema peale. Etnolaagris käis meil Mart Maameele jälle ja ka sel aastal pidas väga huvitava loengu väga huvitaval teemal. Selleaastane loeng oli isegi huvitavam, kui päris aus olla, sest eelmisel aastal ma võitlesin terve aja jõhkra unega, aga sellel aastal ta rääkis vähem ja näitas rohkem filmi. Vaatasime lõike filmist "Legend nutvast kaamelist" või midagi sellist. See on film ühest Aasia kõrbeperekonnast ja nende kaamelitest. Mart Maameele ütles, et selles filmis sellel emal on väga hea energia. Igal emal peaks olema nii hea emaenergia. Siis suudab ta oma lapsed sama hea energia juurde juhatada.
Väga palju jäi ütlemata, aga terve selle pika ja segase jutuga tahtsin edasi anda ühte mõtet: kasutage head energiat, armastage ennast ja üksteist...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar