Kevadsemestri esimene päev möödus üsnagi edukalt. Viibisin kõigis kahes loengus. Tegin endale ülesandeks tähelepanelikult kuulata ja võimalikult palju üles kirjutada, sest kogemused on näidanud, et kui ainult mingeid märksõnu viitsin kribada, siis ei saa pärast ise ka aru, mida nende all parasjagu mõelnud olen. Ülesande täitsin suhteliselt hästi isegi. Esimene loeng oli teatriteadus. Olin tubli ja kuulasin hoolega iga sõna, mis õppejõud ütles, kuni viimase slaidini, kui oma ülla ülesande unustasin ja hakkasin kogemata mõtlema, kas minna ladina keelde mööda aeglast surma või mööda Lossi mäge. Sellega läks terve minut tähtsat juttu kõrvust mööda. Aga keegi pole täiuslik.
Ladina keeles oli rahvarohke. Teine õppejõud oli kui eelmisel semestril. Noorem, ilusam ja blondim. Leebem ka. Algajam ka. Keris slaide edasi meeletu kiirusega, ei jõudnudki kõike maha kirjutada. Aga mis on tõeliselt tore, on see, et sel semestril pean ma seda pagana ladina keelt üle nädala taluma. Õppejõud lihtsalt käib Tallinnast ja talle on nii mugavam. Einoh, mulle sobib ka väga hästi. Muudlis peame mingeid teste tegema selle asemel.
Autojuhid on enda meelest kavalad. Nad ju ei jää peaaegu seismagi ja tuhisevad mu selja tagant mõne sentimeetri kauguselt mööda, kui üle tee lähen. Hea küll, üldjuhul ma ju jõuan enne üle tee, kui nad tuhisevad. Aga äkki ma libisen ja kukun tee peale maha, mis siis? Sõidab üle must lihtsalt või?
Ma lähen teen nüüd midagi süüa endale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar