Eile olime siis maal. Õigemini Eha-Taivo juures. Markus oli põhiline vaatamisväärsus. Sõin ennast suht segaseks. Telekat vaatasime ka vahelduva eduga. Aivo arvas, et Alice Cooper näeb välja nagu Marju Kuut.
Ja täna on see päev, kui ma pole enam hilistes üheksateistkümnendates, vaid täiesti kahe jalaga kolmekümnendas aastakümnes. Mulle tuletati korduvalt, nii suuliselt kui kirjalikult, erinevate isikute poolt meelde, et ma olen nüüd kuldses eas. Nii et edaspidi kohelda mind kui kuldses eas dhaaami.
Öösel nägin jubedat und. Seda ei kannatagi siia kirjutada. Täielik õudukas. Ärkasin aga selle peale, et allkorrusel üürgas telekas Zetode "Merekosilasi". Õnneks oli Siim mulle sünnipäevasõnumi saatnud. Tänu sellele sain ma suuremast uneõudusest lahti. Sest kujutate ette, üle nelja aasta soovib Siim mulle õigel päeval õnne, teeb ju südame soojaks :P.
Homme on plaanis koristada, puhata ja mängida. Ja pühapäeval on ette nähtud pannkoogihommik tädi Mai juures ja hiljem tahaks Räpina poole ajama panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar