20. hällipäeval tervitavad eakate ühenduse "Härmalõng" kõbusad liikmed

Eile olime siis maal. Õigemini Eha-Taivo juures. Markus oli põhiline vaatamisväärsus. Sõin ennast suht segaseks. Telekat vaatasime ka vahelduva eduga. Aivo arvas, et Alice Cooper näeb välja nagu Marju Kuut.

Ja täna on see päev, kui ma pole enam hilistes üheksateistkümnendates, vaid täiesti kahe jalaga kolmekümnendas aastakümnes. Mulle tuletati korduvalt, nii suuliselt kui kirjalikult, erinevate isikute poolt meelde, et ma olen nüüd kuldses eas. Nii et edaspidi kohelda mind kui kuldses eas dhaaami.

Öösel nägin jubedat und. Seda ei kannatagi siia kirjutada. Täielik õudukas. Ärkasin aga selle peale, et allkorrusel üürgas telekas Zetode "Merekosilasi". Õnneks oli Siim mulle sünnipäevasõnumi saatnud. Tänu sellele sain ma suuremast uneõudusest lahti. Sest kujutate ette, üle nelja aasta soovib Siim mulle õigel päeval õnne, teeb ju südame soojaks :P.

Homme on plaanis koristada, puhata ja mängida. Ja pühapäeval on ette nähtud pannkoogihommik tädi Mai juures ja hiljem tahaks Räpina poole ajama panna.

Jõulused fotosüüdistused

Suur Lumi tuli. Ja mina tegin piparkooke. Jõule!

Kuusik

Eilsest jõulupeost vist peaks kirjutama midagi. Nägin teatud inimesi üle pika aja. See oli tore. Jõuluvana käis. Ma sain kingituseks lamba ja ühe paduroosa asja, millega ma tõesti ei oska mitte midagi peale hakata :P. Siim filmis Ardo jalgu ja muid vähehuvitavaid asju. Nii et pärast, kui oleks tõesti olnud vaja filmida, oli kaamera aku tühjaks saanud. Sest pärast me asutasime oma riigi. Käsuliin toimis suurepäraselt ja kõik olid rahul. Ajah, enne seda sattusin ma korraks Tõehetke saatesse Martini suurepärasel juhtimisel.

Tondivalves

Tallinnas olen. Üks tont teeb meil siin vannitoaremonti ja mind on valvuriks pandud.

Eile tulin. Kuna keegi ei suvatsenud oma abistavat autot ulatada, siis pidin ise hakkama saama. Alguses mõtlesin rongiga tulla, aga siis ikkagi arvasin, et ma ei suuda ilma karmoškata elada. Ja tulin bussiga. Buss oli mingi väikebuss ka veel. Kui ma seda nägin, ma kahtlesin, kas ma sinna üldse peale mahun. Mul oli ju kaks kotti ja läpakakott ja karmoškakohver. Aga mahtusin. Karmoška ma olin miskipärast püstiselt maha pannud ja mõnes hoogsamas kurvis kukkus kohver pikali, mille peale bussijuht hakkas huvi tundma, et mis mul seal sees on. Pomm, mis muud.

Nüüd on lebo. Homme on gängiga jõulupidu. Päris jõululaupäeval loodaks maale minna.

Külm on. Ja siin ei anna kütet ka juurde keerata, tuleb ainult riideid selga juurde toppida ja arututes kogustes teed lürpida.

Lapsed tuppa

Talv tuli. Õues on külllllm. Jube. Salli panin kaela ja teised kindad ka kätte esimestele lisaks. Aga papud on mul tublid. Jalgadel väga külm ei hakanudki.

Ladina töö oli täna. Hommikul õppisin tund aega. Töö ise läks vist halvasti. Siuksed laused olid sees, mida ma polnud elus varem näinud.

Regasin kevadsemestriks ained ära. Kahte ainet, mida ma tahtsin võtta, ei saanudki, sest ühel oli juba piirarv täis ja teisel mul siiski pole eeldusainet tehtud, kuigi ma arvasin, et on. Nii et ma pidin ikkagi võtma selle kuuepunktise kirjanduse. Tore saab olema.

Muidu on mu suhted kaladega üsna jahedad, aga oh, kuidas ma armastan marineeritud heeringat. Eriti tomatikastmes. Pagana kallis on ainult. Mõnikord harva võib.

Kas leidub ehk keegi, kes sõidab neljapäeva õhtul Tartust Tallinna ja tahaks mind kaasa võtta? Ja kandle ja karmoška ja arvuti ja muud pambud. Ma võin täitsa bensiinirahaga toetada. Lihtsalt bussi või rongiga ei ole ma võimeline sellise tavaariga reisima.

Liiga palju rohelisi mehikesi minu reedese päeva jaoks

Räpinas sadas täitsa arvestatavat jõululund. Piparkooke tegime. Või noh, Kalle peamiselt tegi, mina olin rohkem moraalseks toeks. Evelin Pang ja Hele Kõre mängisid klaverit ja laulsid. Teised laulsid ka. Ilus oli.

Ja Räpina on linn!

Keelenüristamisnurk

Mind just ei aja hulluks, aga professionaalne kretinism lööb välja küll, kui näen, et kuskil on jälle midagi valesti kirjutatud.

Stiilinäide 1: Gefiluse punase- ja mustasõstrajogurti koostises on pakil kirjutatu järgi pastoriseeritud piim ning punase- mustasõstra ja vanillilisand (mis sisaldab must sõstart). Must sõstraid on jogurtis 1,4%.

Stiilinäide 2: Laima Ekstra piimašokolaadi koostises on lõhna- ja maitseaine (vanilliin - looduslik).

No pagan. Kes teil seal see keeletoimetaja on, tahaks ma järjekordselt küsida. Ja muidu toimetaja ka. Iga keskharidusega naga teab, et vanilliin on sünteetiline aine. Ülejäänud vead otsige ise üles.

Küll need keeleinimesed on ikka naljakad. No teate küll neid sõnu "sponsoreerima" ja "spondeerima" jne.

Keelenõuandjad soovitavad nende variantide asemele lühikest ja lihtsat kuju "sponsima".

 No kus nüüd leidsid. See meenutab juba neid teisi lumbitud sõnu "mumpsuma" ja "kvarkima".

Kriis on küpse

Gmail arvab, et meil sajab siin lund. Lollike...

Ma avastasin, et mul lõpetab üks väike plastikjublakas 27. kuupäeval kehtivuse. Ja kui ma, ütleme, täna seda taotlen, siis saan 30 päeva jooksul kätte, pühad ka vahel... Mis tähendab, et kuskil uue aasta piirkonnas lippan ma suht ilma identiteedita ringi.

Peaks praegu ladina tööks õppima. Ja natuke vist inka tööks ka. Ja mingeid raamatuid muretsema. Ja konspekte. Jne. Aga mul on selline teooria hoopis: mida rohkem ma magan, seda kiiremini tuleb reede. Loogika on? On.

Loll õpib, tark teab isegi

Mis siis eelmine nädal ka toimus. Eksamihinde sain teada. B. Ma ka ei usu. Siis läksin kojukoju. Lebotasin seal ja tegin mõnd muud lollust. Üldse ei õppinud. Pitsat tegime. Grete "tegi" ja mina õiendasin. Ja mismõttes peab uksed pärast lahtitegemist kinni panema?! Siis eile õhtul tulin Tartu tagasi ja "õppisin" natuke ehk siis otsisin sõnadele tõlkeid netist. Ja täna hommikul (õigemini lõunal) siis tunnikese ajasin neid pähe. Siis läksin tööd kirjutama. Kirjutasin selle mingi kümne minutiga ära. Siis lugesin oma 20 lk teksti teist korda läbi ja õppisin teise portsu sõnu pähe. Ja siis jutustasin õppejõule ja vastasin sõnad ära. Nii lihtne see oligi. Jube hea tuju on. Mulle tuleb kõik ikka liiga kergelt kätte. Läheb ka sama kergelt. Homme ärge mult neid sõnu enam küsige.

Tiguposti puudutavad tähelepanekud: kolmapäeva hommikul saadad teele, esmaspäeva lõunaks on kohal!

Üks talv palun, pakkida pole vaja, hakkan kohe kasutama

Surm ja häving. Eksam oli õuuudne. Neljapäeval saan kohtuotsuse teada.

Eile käisin Maritil külas. Nii tore oli teda näha üle pika aja. Filmi vaatasime. Maritile meeldis, mina olin seda juba enne näinud. Meeldis ka.

Praegu tuleb mingit valget sodi taevast. Nagu kellelgi oleks kõõm seal üleval. Vastikult soe on muidu.

Ja vastikult nohu on. Õpin vahelduva eduga inkat.

Aa ja teoreetiliselt oli eile TÜ aastapäevaball. Täiendavad andmed puuduvad.

Kalendri järgi algas detsember, poed on jõulukräppi täis, päkapikud piiluvad ja minu sünnipäev läheneb mõõduka kiirusega. Aga tegelikult on meil ikka veel november.