In the middle of nowhere

Tartus olen. Mingi naljakas tunne on. Tegelikult nagu polegi mingit tunnet. Pole seda tunnet, et nüüd on see pisike ühikatuba minu teine kodu. Pole ka seda tunnet, nagu oleksin reisil või kellelgi külas. Üldse mingit tunnet ei ole. Varsti lähen Lehtiga linnaekskursioonile.

Aa. Ja uusimate uuringutulemuste järgi olen ma vasakust silmast pime. Arvake, mida tahate.

Iga pidu saab ükskord otsa

Täna oli mu kõige viimane tööpäev. Ka taksojuhile sai seda mainitud. See taksojuht teab juba peast, kuhu mind on vaja viia, ja taksodispetšer ütleb mulle telefonis ise mu aadressi. Peen värk. Ossi ema kallas mu kingitustega üle. Poleks vaja olnud. Ta oli mulle kõrvarõngad ostnud ja alles pärast ostmist hakanud mõtlema, kas mul üldse kõrvades augud on. Õhtul oli Ossil mingi eriti hea tuju. Mina kükitasin ta ees ja järsku jooksis ta minu juurde ja kukkus kallistama. Enne ei ole ta mind kallistanud, ainult niisama oma ilast suud minu vastu hõõrunud ja jalgade küljes rippunud.

Praegu pakkisin oma seitse asja kokku ja homme kolin ära.

Mitä tapahtui?

Nii, kuhu ma jäingi. Aa, reede, Mariti sünnipäev. Sisukas oli, nagu alati. Mariti koduse pisikese basseini asemel visati nüüd inimesi Palmse mõisa tiiki. Päris mitu. Selle kõrvale joodi, söödi ja tehti muid lollusi. Nagu alati.

Siis me käisime Soomes onu Olevil külas vahepeal. Pühapäeval läksin ma täiesti ootamatult Linnanmäe lõbustusparki. Igasugused raketid ja kõhukeerajad proovisin ära. Hämmastav. Esmaspäeva lõime me poodides surnuks. Ära väsitas. Ja ma ei saanud põhimõtteliselt ühtegi asja, mida ma olin tahtnud. Mul oli vaja jopet ja kingi. Üks normaalne jope oli mulle lootusetult väike ja teine oli mannekeeni seljas olev ainueksemplar. Ühed leitud kingad olid muidu ideaalsed, ainult natuke väiksed ja natuke kallid. Ja Lindexis olid ühed liibukad, mis olid veidi vales suuruses ja hinnasildi järgi üldsegi Eestis odavamad. Aru ma ei taipa.

Ja kui te lähemas tulevikus näete mind lugemas soomekeelset koomiksiraamatut, siis ärge arvake, et mul on mingi seletamatu tõmme "Aku Ankka" poole, vaid see oli kõige lihtsam soomekeelne lugemine, mida onu Olevi riiulist leida oli.

Hollarii ja valleraa

Nii. Midagi kiiret siia ka. Igaks juhuks. Kuigi ma tean, et keegi ei tunneks puudust, kui ma siia kuu aega midagi ei kirjutaks.

Pühapäeval käisime Marellaga Mairitile kingitust ostmas. Esmaspäeval käisin Maritiga Tartus. Panin oma staffi Mariti juurde hoiule. Külastasin panka ja raamatupoodi. Ostsin neli raamatut, mille eest käisin kokku välja tühised 170 eeku. Vahepeal lebotasin niisama. Neljapäeval oli maal järjekordne suguvõsa kokkutulek. Saime teada, et me oleme kellegi Anna-Pauline järglased. Ma nüüd panin huvi pärast kõik oma esivanemad kirja, kellest ma midagi tean. Neid on juba päris palju kogunenud. 56 esivanemat, kui täpne olla. Kõige vanemad elasid minust kaheksa põlvkonda tagasi, sündinud juba 18. sajandi keskel. Need on Jüri (*1741), Mari (*1753), Gotthard (*1742) ja Eva (*1746). Vägev värk. Nüüd ma lähen varsti Mariti sünnipäevale.

Ja mul on täitsa hea tuju ühe asja pärast. Õigemini mitte asja vaid inimese pärast. Katre leidis ta. Ma juba ettevaatlikult mõtlen, et ma olen vist päästetud :P.

Veel keelemöga

On mingid sõnad ja väljendid, mille peale ma tahaks karjuda. Ma ei räägi nendest, mis on ilmselgelt grammatiliselt valed või trükiveaga jne. Lihtsalt mis on minu iskliku imeliku subjektiivse arvamuse kohaselt koledad. Näiteks väljend 'enda jaoks avastama' tekitab minus tunde, nagu tõmbaks keegi küüntega mööda tahvlit. Samamoodi mõned -lik või -kas liitega sõnad, mida keegi otsustab öelda -line liitega: 'rahuline', 'eduline'. Grrrrrrrrrr... Keegi ei ütle ju 'imelik' asemel 'imeline', 'korralik' asemel 'korraline' või 'arukas' asemel 'aruline'.

Nädala lollus

Eesti Päevaleht, 6. august. Peeter "Reetur" Rebane: lounge’id keelustav keeleseadus on lollus.

Ise oled sa üks lollus, ma ütlen. Valitud lõike artiklist kommentaaridega:

„Ma ei tea, kes sellise lolluse välja mõtles,” lisas ta. „Ma annaks kohtusse sellise ettekirjutuse ja läheks riigikohtuni välja!”

Siis uuri välja kõigepealt, mitte ära vahi ja virise niisama. Muidu sa ei teagi, keda kohtusse kaevata.

Rebase sõnul on vähemalt pool tema ettevõtete klientidest välismaalased, kes eesti keelt ei mõista. „Eesti keelt räägib alla miljoni inimese maailmas,” teadis ärimees rääkida.

Kus nüüd ütles! Sul jäi lugemine veidi pooleli, kui alla miljoni said. Eesti riigikeel on eesti keel, põhiseadust oled lugenud? Igal eestlasel on täielik õigus eestikeelsele infole. Sa mine oma lugupeetud välismaalastega koos välismaale, palun väga, ja poe seal neile.

Loll ja rumal oled sa ise. Kuri olen.

Teada-Anne Kiireloomuline

Homme on muideks rahvusvaheline vasakukäeliste päev. Just praegu sain teada. Ma olen muidu homme tööl, aga kui mõni vasakukäeline soovib koopereeruda ja koos meie kurva saatuse üle mõtteid vahetada, siis ma ootan ettepanekuid sisustamaks õhtut alates kella 8-st. Võiks avastada avastamata paiku. Näiteks. Mul ei ole absoluutselt meeles, kes mu tuttavatest on vasakukäelised, nii et palun lahkesti end üles anda. Siinkohal tervitaks siis ka kõiki vasakukäelisi, keda mul ei ole au olnud tunda.

Seda ei juhtu iga päev

Täna on Ossi sünnipäev. Sel puhul tegin ma talle sünnipäevakingiks siukse eluka. Oss jonnis täna ainult kaks korda. Progress missugune. Ja koduteel nägin joovat pilve.

Mõningaid mõtteid

Leidsin oma arvutiavarustest järgmist:

1. Inimese probleemid tulenevad tema võimetusest olla vaikses toas üksi.
2. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe.
3. Kui inimesed ennast sagedamini kuulaksid, räägiksid nad vähem.
4. Ära esita küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu.
5. Rahulolu saladus seisneb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järgi, mis on sinu haardeulatusest väljas.
6. "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante
7. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha.
8. Inimene ebaõnnestub ainult siis, kui ta enam ei ürita.
9. "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov
10. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus.

Täpsustus

Uudis Viki suvepäevadest oli siiski tänaõhtuses Aktuaalses Kaameras. Aga vähemalt tuli ära. Ave Maria kartis juba ei-tea-misasju. Loodan, et mõni ikka nägi ka. Ma olin vahepeal isegi täitsa kaadris.

Mingi vikivasikavaimustus on nüüd jälle peal natukeseks ajaks (loodan, et natuke kauemaks ka).

Vikipeedia suveseminar Viki külas

Käisin Saaremaal Viki külas Vikipeedia suveseminaril (= Vikipeedia suvepäevad, Vikipeedia kokkusaamine jne, kuidas soovite). Mihkli talumuuseum võttis meid lahkelt vastu. Ilm oli kuum. Arutati tähtsaid asju ja tehti muid lollusi: kiiguti, käidi mere ääres ujumas ja ekslemas, tehti sauna (mis alguses meenutas Tootsi sauna, nii et me kaalusime saunale toimetamismärkuse lisamist), pildistati ohtralt kõike ettejuhtuvat. Igatahes oli tore. Artikleid toimunust võib lugeda siit ja siit. Ja muideks, vaadake täna õhtul Aktuaalset Kaamerat, seal on asjast juttu ja kui hästi läheb, on natuke mindki näha.

On surnud. Elagu

Võib-olla tulevad mu "õudusunenäod" sellest, et ma päikese käes magan.

Eile käisin päeval väikest Mari-Anni hoidmas (jalutuskäik Lasnamäe metsas eluohtliku kallakuga rattateedel lõõskava päikese paistel) ja õhtul suure Mari-Anniga kinos Potterit vaatamas. Potteri filmid on alla käinud. Ma ei pidanud kusagil silmi kinni hoidma (nagu esimese ja teise filmi puhul oli). Ja Dumbledore'i surm ei pannud nutma. Kohe üldse mitte. Lahja.

Muideks. Homme põrutan Saaremaale. Viki külas on Vikipeedia kokkutulek. Näis, mis seal räägitakse.

Kurioosum: Teele väntas äikesetormis üle 40 kilomeetri

Tõeline kurioosum minu arvates. Sest kes mind teavad, siis saavad aru. Tavaliselt ma ei teeks midagi sellist vabatahtlikult. Aga ma olin Kristjanile lubanud, et ma lähen, ja pealegi ma tahtsin ise ka näha, mis sest välja tuleb. Reedel kella 11 ajal siis hakkasin Taeblast sõitma. Ja kohe hakkas ka vihma sadama, mis läks sujuvalt üle äikesetormiks. Vihma kallas ämbrist ja välgud sähvisid igal pool. Üks möiratus raksatas otse mu pea kohal. Aga ma ei lasknud üldse ligigi mõtet tagasi pööramisest. Lahe oli sõita. Läbimärg olin, aga mis siis. Vahepeal passisin mingi puu all ka natuke tegelikult. Kahe tunni pärast jõudsin Pürksi. Tegin kõik asjad märjaks, mille vastu puutusin. Siis käisime veel Österbys ujumas. Selleks aastaks siis meres ujutud :P.

Laupäeval oli Raudmees. Ja natuke aega tagasi tulime Surjust Kartaude kokkutulekult.