Viimastel päevadel olen ma nagu imetud arvuti külge ja neelan õigeusu kirikuraamatuid. Nii umbes aastast 1850. Asi läheb suhteliselt aeglaselt, sest kogu värk on käsikirjalises vene keeles, kohati uppudes tindiplekkidesse ja kohati hajudes õhkõrnaks virvenduseks. Aga huvitav on vähemalt ja midagi saan kirja ka, sest tol ajal olid inimesed nii viisakad ja elasid oma sugulastega lähestikku. Ikka kõik selleks, et mul neid lihtsam üles leida oleks. Tuju on järjepidevalt tõusnud, sest on nii hea tunne, kui jälle mõne tuttava nime leian ja sugupuusse täiendused tulevad. Aga just nüüd langes kogu see hea tuju jälle kolinal keldrisse, sest tagasi on mind pidevalt kummitav häda: BrothersKeeper näitab mulle üht inimeste arvu, aga TribalPages teist. Ja see ajab nii marru, sest ma olen kõik miljon korda üle kontrollinud ja miljon esimest korda kontrollimine tähendaks tegutsemist üle kolme tuhande pealise inimestekarjaga. Otsi siis nõela heinakuhjast. Ja oleks siis veel, et lihtsalt on üks inimene ühes kohas rohkem, topin teise ka ja korras. Aga ei. Ei-ei. BrothersKeeper teeb mul nimelt sellist nalja, et perekonnanimede raportis näitab Sepa-nimeliste arvuks 17, aga otsinguga otsides annab välja ainult 16 inimest. Nii ei saa rallit sõita. Ja olengi kuri. Üks näide, milline üks personaalraamat välja näeb. Lõbus, onju? :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar