Ma tahan teid kõiki kallistada!! Lihtsalt niisama, täitsa ilma põhjuseta. Sest elu on tore ja varsti tuleb suvi ja elu on lahe ja Eesti on vaba ja ei ole enam võlguuu-uu... Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud... Klassijuhataja laua peal vaasis olid pajutibud, pajutibud, pajutibud, pajutibud, pajutibud... Hõissaa ja trallallaa...
Ilm on ikka täitsa ära pööranud. Kohe-kohe on aprill aknast sisse tulemas, aga tema sajatab rahumeeli lund. No kus on õiglus? Hommikul, kui uksest välja astusin, pidin esimesest ehmatusest peaaegu käpuli käima: suur valge märg külm lumi põlvini ja igal pool. Käisin siis ettevaatlikult otse autorattarööpas ja kõik autod sõitsid minust aupaklikult suure kaarega mööda. Kooli jõudsin täiesti harjumatult vara, sest olin miskisuguses meeltesegadushoos kaks bussi varem kodust välja läinud.
Koolis oli meil palju eesti keelt, mitte eriti füüsikat, sest Kuurme on haige (mis on suhteliselt positiivne minu vaatenurgast), ja natuke matemaatikat. Täna oli minu nännipäev, sest kohale jõudis minu nänn Tartu Ülikooli lahtiste uste päevalt: läpakakott, kruus, raamat "Rektor Johan Kõpp", 3 CD-d "Bionina" saadetega, pastakas ja helkur. Katre tõi minu ja Mari-Anni nänni ära, sest me ei saanud ise minna. Ta viis selle Tehnikaülikooli Mari-Anni ema kätte. TTÜ omad aga arvasid, et kui Tartu Ülikool teeb õpilastele sellist reklaami, miks siis nemad ei või ja lisasid omalt poolt kotti helkuri, pastaka, hariliku pliiatsi ja märgi. Ei no tore-tore, aga mis mina kogu selle nänniga teen. Selline reklaam on minu puhul täiesti kasutu, arvestades, et ma ei kavatse minna ei Tartusse ega ka Tehnikaülikooli.
Hõissaa ja trallallaa... Aknaklaasi taga on poolemeetrine lumehunnik. Viiendal korrusel.
Mulle meeldis Camus' "Võõras". Seda oli nii hea lugeda. Ma oleks nagu ise selle raamatu kirjutanud.
Radiridiralla, pakane on valla.
Tegelt tahan suve. Kuulsite??? TAHAN SUVEEEEEE...!
Ilm on ikka täitsa ära pööranud. Kohe-kohe on aprill aknast sisse tulemas, aga tema sajatab rahumeeli lund. No kus on õiglus? Hommikul, kui uksest välja astusin, pidin esimesest ehmatusest peaaegu käpuli käima: suur valge märg külm lumi põlvini ja igal pool. Käisin siis ettevaatlikult otse autorattarööpas ja kõik autod sõitsid minust aupaklikult suure kaarega mööda. Kooli jõudsin täiesti harjumatult vara, sest olin miskisuguses meeltesegadushoos kaks bussi varem kodust välja läinud.
Koolis oli meil palju eesti keelt, mitte eriti füüsikat, sest Kuurme on haige (mis on suhteliselt positiivne minu vaatenurgast), ja natuke matemaatikat. Täna oli minu nännipäev, sest kohale jõudis minu nänn Tartu Ülikooli lahtiste uste päevalt: läpakakott, kruus, raamat "Rektor Johan Kõpp", 3 CD-d "Bionina" saadetega, pastakas ja helkur. Katre tõi minu ja Mari-Anni nänni ära, sest me ei saanud ise minna. Ta viis selle Tehnikaülikooli Mari-Anni ema kätte. TTÜ omad aga arvasid, et kui Tartu Ülikool teeb õpilastele sellist reklaami, miks siis nemad ei või ja lisasid omalt poolt kotti helkuri, pastaka, hariliku pliiatsi ja märgi. Ei no tore-tore, aga mis mina kogu selle nänniga teen. Selline reklaam on minu puhul täiesti kasutu, arvestades, et ma ei kavatse minna ei Tartusse ega ka Tehnikaülikooli.
Hõissaa ja trallallaa... Aknaklaasi taga on poolemeetrine lumehunnik. Viiendal korrusel.
Mulle meeldis Camus' "Võõras". Seda oli nii hea lugeda. Ma oleks nagu ise selle raamatu kirjutanud.
Radiridiralla, pakane on valla.
Tegelt tahan suve. Kuulsite??? TAHAN SUVEEEEEE...!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar