pühapäev, 9. detsember 2007

Vasak..vasak...üks kaks kolm neli!

Täna hommikul ma ei maganudki sisse. Arvake miks. Ma olen kindel, et te ei arva ära. Ma ei maganud sisse sellepärast, et ma ei läinudki magama. Kui üldse ei maga, siis ei ole ju võimalik sisse ka magada, lihtne, kas pole?

Aga vara tõusta oli mul vaja sellepärast, et jõuda akadeemiasse proovi. Tassisin siis oma kannelt läbi porise linna. Ühel hetkel möödusid minust kaheksa sõjaväevormid jorssi, ilusti kahekaupa rivis ja mulle tundus, et kui ma kõvasti keskendun, siis õnnestub isegi kuulda "vasak...vasak...vasak parem vasak"-ut. Ja ma mõtlesin, et oleks ju tore olnud, kui kas või üks neist oleks minu rasket kandamit nähes oma abistava käe ulatanud. Aga ei, nemad ilmselt suundusid täielikus rahus lähima burgeriputka poole ja minust ei teinud väljagi.

Kui ma aga akadeemia juures nägin pisi-pisikest Siretit ja tema suurt-suurt kontrabassi, siis pidin oma ego natuke kokku pakkima. Sest mis on üks kannel kontrabassi kõrval! Kärbsemust! Proov oli nii nagu ta oli, sest just need, kelle pärast oleks vaja proovi teha, ei ilmunud kohale. Teate mina juba kahtlen. Ma kahtlen, kas suudan kehastada mingit tädikest, mingit neiukest ja kogu selle asja õnneliku lõpuni viia.

Ahjaa. Mõnda aega juba ripub netiavarustes kaks sugupuud: Kartaude ja Vaalmate oma, ehk siis vastavalt minu emapoolne ja isapoolne suguvõsa. Asjaosalised ja ka muidu huvilised on oodatud lahkelt külastama.

Seekord siis sedamoodi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar