Istun praegu kooli raamatukogus, mis peaks idee järgi olema üks vaikne ja rahulik koht, kus oleks hea lugeda, õppida või lihtsalt oma mõtteid mõelda. Aga kaugel sellest, praegu lärmab siin üks punt väikseid nolke, kes väidab, et neil "kohe-kohe" algab saksa keele tund. See "kohe-kohe" kestab juba kümme minutit. Kristel siin kõrval üritab meeleheitlikult oma hispaania keelt tõlkida ja meile käib see jama tõsiselt närvidele.
Täiendus:
Lõpuks nende õpetaja siiski saabus ja tegi meile lühidalt ja lihtsalt selgeks, et kõik kes selles tunnis ei osale, peavad ruttu leidma tee ruumist välja. Selle peale me olime tõsiselt nördinud, sest raamatukogu on ju ikkagi avalik koht ja miks ei võiks õpilased seal olla ja õppida, kui neil on vaba tund. Ma oleks aru saanud, kui tõesti kõiki arvuteid oleks vaja läinud, aga seal jäi kindlalt vähemalt kolm arvutit vabaks. Ja üldse, milleks lastele saksa keel? Ja veel pealegi, raamatukogus... mysticus totalus...
Täiendus:
Lõpuks nende õpetaja siiski saabus ja tegi meile lühidalt ja lihtsalt selgeks, et kõik kes selles tunnis ei osale, peavad ruttu leidma tee ruumist välja. Selle peale me olime tõsiselt nördinud, sest raamatukogu on ju ikkagi avalik koht ja miks ei võiks õpilased seal olla ja õppida, kui neil on vaba tund. Ma oleks aru saanud, kui tõesti kõiki arvuteid oleks vaja läinud, aga seal jäi kindlalt vähemalt kolm arvutit vabaks. Ja üldse, milleks lastele saksa keel? Ja veel pealegi, raamatukogus... mysticus totalus...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar