esmaspäev, 26. veebruar 2007

Neljas õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

4. Olles kindel, et tikutoos on tühi, libistada tikutoosisahtel tagasi tikutoosisahtlit ümbritsevasse karpi ehk ümbrisesse. Hoides tikutoosi käes, siirduda tagasi tuppa, kus asub mesilane. Siirdumise protseduuri kirjeldasime esimese õppetunnis. Eeldades, et kööki siirdumisel on uksed jäetud avatuks, ei ole siinjuures enam vajalik ukseavamise protseduuri uuesti korrata.

5. Jõudnud tagasi tuppa, libistada tikutoosisahtel umbes 1/2 pikkuse ulatuses ümbrisest välja.

6. Lokaliseerida mesilase asukoht. Tavaliselt lebavad mesilased (ja ka muud putukad) seintel ning eriti akendel.

7. Kui mesilane on lokaliseeritud, liikuda ettevaatlikult mesilase vahetusse lähedusse. Vältida tuleb järske liigutusi, kuna need võivad tingida mesilases ärrituvuse tõusu ning enesekaitsemehhanismi käivitumist, mis väljendub rünnakus liikuva objekti poole, mille käigus üritab mesilane ründeobjekti oma astlaga nõelata. Selle tagajärjeks on paistetus, terav valu ning halvemal juhul ka iiveldustunne. Jõudnud mesilase vahetusse lähedusse, tõsta tikutoos rahuliku liigutusega mesilasega paralleelsesse asendisse tema kohal. Tikutoos suunata sujuvalt ning rahulikult mesilasele järjest lähemale ja lähemale. Kuni lõpuks jääb mesilane tikutoosi alla. NB!!! Väga tähtis on, MILLISE tikutoosi osa alla ta jääb. Vääral tikutoosi kasutusel võivad olla kurvad tagajärjed mesilase lömastamise ja sellest tingitud hukkumise näol. Nimelt peab tikutoos olema asetatud mesilase peale selle tahuga, kuhu poole avaneb pooleldi avatud sahtel ehk siis sahtli avaus peab jääma mesilase poole. Tikutoos aga tuleb asetada mesilase peale nii, et sahtli lahti olev osa kataks mesilase täies ulatuses.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar