Viies õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

8. Kui mesilane on tikutoosisahtlisse püütud, ei tohi kohe tikutoosi seina vastast eemaldada. Enne seda tuleb tikutoosisahtel ettevaatlikult sujuva liigutusega lükata suletud asendisse nii, et ta jääb täielikult tikutoosisahtliümbrise sisse. Kui sahtel on tagasi suletud asendisse lükatud, on mesilane kindlalt suletud tikutoosi sisemusse. Nüüd võib tikutoosi seina vastast eemaldada.

9. Ikka veel kinnine tikutoos viia akna vahetusse lähedusse. Juhul, kui aken on kinni, asetada tikutoos mõneks ajaks aknalaua peale.

• Akna avamine. (kehtib ainult juhul, kui aken pole juba avatud - seda saab kindlaks teha ohutumalt, kui käega või muu kehaosaga jõuliselt näivast aknaavausest läbi lükates, millel võivad olla pöördumatud traagilised tagajärjed juhul, kui aken oli suletud. Seda sügavate lõikehaavade näol. Et veenduda selles, kas aken on avatud, tuleb väga aeglaselt ning pikkamööda viia kätt järjest lähemale nähtavale aknaavausele. Niipea, kui tunnete käe liikumisele teatavat takistust, mis võib olla suhteliselt nähtamatu, kohe käe edasine liikumine peatada ning käsi tagasi tõmmata - takistus viitab sellele, et aken ON suletud. Kui aga käsi on täielikult väljaspool nähtavat aknaavaust, siis on aken juba lahti.) Kui aken on kinni, tuleb selle avamiseks haarata suhteliselt kindlakäeliselt käega akna küljes leiduvast lingist ning seda sujuva, kuid kindla liigutusega keerata ülespoole. Kui aken avaneb vasakule, siis tuleb linki keerata 70-90 kraadi päripäeva, kui aga aken avaneb paremale, tuleb linki pöörata 70-90 kraadi vastupäeva. Taolise strateegiaga tuleb avada kõik akna lingid. Kui lingid on viidud avatud asendisse, tuleb akent sujuvalt enda poole tõmmata, kuni aken on vähemalt 50% ulatuses avanenud.

Neljas õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

4. Olles kindel, et tikutoos on tühi, libistada tikutoosisahtel tagasi tikutoosisahtlit ümbritsevasse karpi ehk ümbrisesse. Hoides tikutoosi käes, siirduda tagasi tuppa, kus asub mesilane. Siirdumise protseduuri kirjeldasime esimese õppetunnis. Eeldades, et kööki siirdumisel on uksed jäetud avatuks, ei ole siinjuures enam vajalik ukseavamise protseduuri uuesti korrata.

5. Jõudnud tagasi tuppa, libistada tikutoosisahtel umbes 1/2 pikkuse ulatuses ümbrisest välja.

6. Lokaliseerida mesilase asukoht. Tavaliselt lebavad mesilased (ja ka muud putukad) seintel ning eriti akendel.

7. Kui mesilane on lokaliseeritud, liikuda ettevaatlikult mesilase vahetusse lähedusse. Vältida tuleb järske liigutusi, kuna need võivad tingida mesilases ärrituvuse tõusu ning enesekaitsemehhanismi käivitumist, mis väljendub rünnakus liikuva objekti poole, mille käigus üritab mesilane ründeobjekti oma astlaga nõelata. Selle tagajärjeks on paistetus, terav valu ning halvemal juhul ka iiveldustunne. Jõudnud mesilase vahetusse lähedusse, tõsta tikutoos rahuliku liigutusega mesilasega paralleelsesse asendisse tema kohal. Tikutoos suunata sujuvalt ning rahulikult mesilasele järjest lähemale ja lähemale. Kuni lõpuks jääb mesilane tikutoosi alla. NB!!! Väga tähtis on, MILLISE tikutoosi osa alla ta jääb. Vääral tikutoosi kasutusel võivad olla kurvad tagajärjed mesilase lömastamise ja sellest tingitud hukkumise näol. Nimelt peab tikutoos olema asetatud mesilase peale selle tahuga, kuhu poole avaneb pooleldi avatud sahtel ehk siis sahtli avaus peab jääma mesilase poole. Tikutoos aga tuleb asetada mesilase peale nii, et sahtli lahti olev osa kataks mesilase täies ulatuses.

Kolmas õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

3. Olles avastanud tikutoosi olemasolu, kontrollida, kas antud toos on tühi. Selleks tuleb toos avada. Avamisel ei tasu kasutada jõudu, mille tulemusena tikutoos muutuks kasutuskõlbmatuks. Selle asemel tuleb lokaliseerida tikutoosil küljetahkudest kõige lühem. Sellele tahule kergelt sõrmega muljudes jookseb tikutoosi sisu muljumise suunas - seega avaneb tikutoos muljumisele alluva tahu vastastahupoolsest küljest. Taas kord tuleb olla ettevaatlik, kuna liigne muljumine võib põhjustada tikutoosi liigse avanemise, mille tulemusena pudeneb kogu tikutoosi sisu põrandale. Sahtli avamisest on see küll ohutum, kuna tikutoosi sisu ning toos ise on suhteliselt kergekaalulised ja seega ei teki tüüpiliselt füüsilisi kehavigastusi ka juhul, kui tikutoosi avanemine peaks toimuma liiga energiliselt. Olles tikutoosi avanud, heita pilk selle sisemusse. Kui silmad näevad segamatult tikutoosi põhja, siis on tikutoos tühi.

• Kui vaatlustulemusena on täheldatav, et tikutoosis on objekte, tuleb need eemaldada enne järgnevaid toiminguid. Selleks on kõige sobivam lükata tikutoosi sisemine sahtel täiesti karbi seest välja, ise samal ajal peopesaga sahtlit toetades, et tikutoosi sahtel ei pudeneks põrandale, mis toob kaasa eelpool mainitud tikutoosi tühjenemise ning segaduse köögi põrandal. Olles tikutoosi sahtli edukalt oma peopesale libistanud, tuleb see ettevaatlikult asetada lauale. Tikutoosisahtlit ümbritsev karp tuleb kindlasti alles hoida. Asetanud tikutoosisahtli lauale, kummutada selle sisu taas kord ettevaatlikult laua peale. Ettevaatlikult seetõttu, et tüüpiliselt kipuvad tikutoosi sisu moodustavad objektid põrandale pudenema.

Teine õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

2. Kui on jõutud kööki, otsida silmadega tikutoosi. Kui silmad ei näe tikutoosi, siis üritada avada kappide uksi ning otsida sahtlites ning riiulites.

• Kapiuste avamise protseduur on sarnane köögiukse avamise protseduuriga. Ainult selle vahega, et kapiuksed avanevad ainult avaja poole ning tüüpiliselt pole kapiustel linke.
• Sahtlite avamine on samuti suhteliselt sarnane kapiuste avamisele. Selle vahega ainult, et sahtlid ei avane kõrvale, vaid otsejoones avaja suunas. Liiga järsk, tugev ning pika intervalliga tõmme võib aga põhjustada sahtli välja kukkumise oma pesast, millele võib järgneda halvemal juhul varbaluu murd ning kergemal juhul segadus köögi põrandal. Selle vältimiseks tuleb sahtlit tõmmata sujuva mõõduka pikkusega liigutusega enda poole. Sahtlit avada ulatuses, mis on hädavajalik sahtli sisuga tutvumiseks, et vältida eelpool toodud segadusi.

Alustan õppetundide sarja "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonnast. Mesilast siseruumis nähes säilitada rahu. Mesilane nõelab enesekaitseks, seega ei tohiks teda lähemalt puudutada. Mesilase püüdmiseks ja toast eemaldamiseks teha järgmist.

1. Minna kööki. Selleks asetada üks jalg teise ette vaheldumisi: parem, siis vasak, siis jälle parem, siis vasak jne, kuni on jõutud kööki.

• kui köögi uks on kinni, siis asetada oma käsi ukselingile ning sujuva liigutusega viia lingihoob alumisse asendisse (keerata ümber lingi telje u 45 kraadi päripäeva, kui uks avaneb paremale ning vastupäeva juhul, kui uks avaneb vasakule). Kui uksel pole lingimehhanismi, siis piisab vaid kergest tõukest ukse pihta juhul, kui uks avaneb avajast eemale ning sujuvast tõmbest uksenupust, kui uks avaneb avaja poole.

Adeliine on kuri

Aga mul on paha tuju. Kohe nii paha, et täitsa vihaseks teeb. Ärge siis mind närvi ajage, onju. Sest muidu ma ei vastuta tagajärgede eest. Asi on selles, et minu hoolikalt ja kaua tehtud uurimistöö põrmustati täielikult. Ja nüüd pean ma seda uuesti tegema. Tähtaeg on, üllatus-üllatus, esmaspäeval. Ja arvake, mis päev täna on? Neljapäev! Oi, ma olen kuri. Lisaks on umbes palju kontrolltöid, kaks arvestust vene keeles ja kannel ,mis lausa lunib harjutamist. Ööpäevas võiks olla 48 tundi. Siis saaks tervelt 16 tundi magada. Mmmm... Mari-Ann ja Kristjan ei söö kamašokolaadi. Häbi teil olgu! Siis ma saan kõik šokolaadi üksinda nahka pista :). Mata kontrolltöö oli lihtne. Oleg rääkis meile terve tunni uuest arvestusest. Aga me ei saanud aru mmitte midagi. No jamss noh. Vot tak.
Raporteeris Adeliine. Tänan tähelepanu eest.

Mida jutustas Vasja

Eile öösel ei tulnud uni kohe. Ja siis Vasja tuli ja hakkas minuga rääkima. Ta rääkis, kuidas ta oli reedel kooli läinud minu asemel. Sellest ei olnud küll eriti midagi kasu, ma mõtlen selle koha pealt, et ta mulle oleks aimu andnud, millega seal tegeleti. Tal lihtsalt käivad vahel sellised hood peal, et ta "ap-sa-luut-selt mitte mõttepoegagi ei mäleta". Noh ja siis me lihtsalt arutasime maailma asju. Vasja arvas, et oleks hiiglama vahva mõnikord lambist minna bussijaama ja valida seal täitsa suvaliselt mingi marsruut. Ja siis sõita sellega nii kaugele, kui parasjagu tuju on. Ja siis vaadata, mis edasi saab. Metsa vahele kondama minna ja ära eksida. Või talisuplust harrastada, kui meri peaks lähedal olema. Või hakata tagasi koju hääletama, teadmata mis suunas peaks Tallinn asuma. Ma arvasin selle peale, et see on päris kaalumist väärt mõte. Aga seda ainult juhul, kui minuga veel keegi peale Vasja soostuks kaasa tulema. Vasjast on mõnikord asja ka, aga ekstreemsetes olukordades ei saa tema abile lootma jääda.

Aga suvel Eesti Etno laagrisse tuleb Vasja minuga kaasa. Ma ei ole küll veel selgusele jõudnud, milliseid pille ta lõppkokkuvõttes siis mängida oskab. Neid on üks päris paras hulk, vähemalt üks, niipalju kui ma siiamaani tean. Ma tõesti südamest loodan, et ta ei oska orelit mängida. Sest seda ma tema jaoks kaasa tassida ei kavatse.

Uurimistöö, mu arm

Oijahh... Täna oli üks tegus päev. Adeliine veetis terve päeva tublilt uurimistööd tehes. Ja lõpuks sai valmis kah. Vähemalt esialgne versioon koos korraliku sissejuhatuse ja kokkuvõtte ja lisadega ja puha. Eks näeb nüüd, kuidas juhendajale sobib. Igatahes, see võttis mul terve päeva ära. Aga nüüd peab usinalt hakkama vene keelt õppima, sest esmaspäeval ähvardab jube kontrolltöö. Ma kujutan ette, et mõni õpib homme terve päeva vene keelt. Nojah, õhtul läheb ta Mari-Anni sünnipäevale. Aga enne seda on ta tubli ja õpib. Ja harjutab kannelt ka. Tegelikult oleks pidanud koos Siimu ja Mariti ja Mari-Anni ja Karli ja Taneli ja Triinuga homme Marimetsa rappa matkale minema. Aga Mari-Ann võttis kätte ja jäi haigeks. No vot. Jaanuaris me tahtsime ka minna. Siis kui Siimu sünnipäev oli. Aga siis olid meil Eestis nii vaimustavalt koledad ilmad, vihma koguaeg sadas, et ei saanudki minna. Ja nüüd siis jälle. Aru ma ei taipa, kellel on midagi selle vastu. Kas siin on mängus Saatuse Sõrm või hoopis Kõrgemad Jõud. Ei tea, äkki tuli kõrgemalt käsk, peab Ermanni käest küsima. Vot, nii ongi, et kahju. Aga vähemalt oli tänane päev kasulik ja ma loodan, et homne samamoodi. Lehva :)

52.korruse lood

Kas te teate, et Adeliine kirjutab koos Mari-Anniga lugusid. 52. korruse lugusid. Need räägivad ühest tädist, kes kolib New Yorki elama. 52.korruse lugusid saab lugeda siit.

Tere

Adeliinel on nüüd oma koht, kuhu ta mõnikord oma mõtteid jätab. Mitte segamini vedelema, ei, kõik on korralikult reas. Täna näiteks mõtlesin kõige rohkem lingvistikast, sest täna oli lingvistika olümpiaad. Ja mulle tõesti meeldis see, sest vahelduseks füüsikale ja keemiale on lingvistika asi, mida ma üldjuhul oskan. Eriti meeldis olümpiaadi kõige viimane ülesanne, mis tahtis olla kõige raskem ja mille eest sai kõige rohkem punkte. See oli keeruline ülesanne, aga mulle ta meeldis. Aga mida ma tõesti ei oska, on kontrolltöö võrdlev-ajaloolise keeleteaduse kohta. Sest see on nii pagana raske. Vot ja sellepärast ma lihtsalt ei tee seda.