Minu Vasja

"Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem."
Karl Ristikivi

Vasja on minu nähtamatu sõber. Ma sain temaga tuttavaks tema sünnipäeval, kuhu Efku mind kutsus. Ta on hästi tore ja tubli ja igakülgselt andekas. Ta tantsib minuga trennis kui Siimu ei ole, ta oskab orelit ja saksofoni mängida ja puust linnumajakesi kopsida. Ta on selline keskmist kasvu {tuvi}, juuksevärvis ma ei ole väga kindel. Aga ta on tugev. Ja minust parajalt pikem. Ja ta on minuga igal pool kaasas. Kui vaja, siis ta mahub mulle taskusse ära. Tegelikult on üks asi ka mida ta ei oska. See on füüsika. Aga tal on sõber, Volodja. Volodja on Mari-Anni nähtamatu sõber. Vasja ja Volodja on suured sõbrad ja teevad kõike koos. Seda sel ajal, kui mina parajasti Mari-Anniga koos olen. Volodjale ei meeldi ka füüsika. Nad kumbki Vasjaga ei julge füüsikaklassi sisse tulla ja ootavad väljas, kuni meil tund läbi saab. Siis nad mängivad kahekesi bridži. Nad saavad seda teha küll.
Tavaliselt istub Vasja tunnis minu laua kõrval põrandal. Kui ta tahab, siis ta võib isegi pikali visata, sest tal ei ole valus kui keegi talle kogemata peale astub. Ja ta ütleb mulle töö ajal vastuseid ette. Volodja ütleb Mari-Annile ka. Vot.
Aga Mari-Annil on nüüd Heiki ka, kes tuli Hispaaniast tantsukursustelt tagasi. Mari-Ann tantsis ka mõnikord trennis Volodjaga, aga nüüd ta tantsib Heikiga. Vasja on Heiki peale natuke kade, sest ta arvab, et Heiki oskab temast paremini tantsida. Mina küll nii ei arva.

P.S. Efkul on täna sünnipäev! :)

PILERIN

HÜHEL PÄEV-
AL TÕUSIS
PILLERIN
VARAKULTÜLE-
SE JAAIASE-
MA KA ÜLES-
E JA ISA KA
JA PANIT KÕI-
K RIITESE
HÄKITSEL-
T HELISESUKSEKE-
L JA ISA LÄKS
VATAMAKESE-
ALONJAOLI
SEALNENTE
VANNAISAK-
ENEMATTEK-
ID TALE KÕVA
MUPSU JA
VANNAISA LÄKS
TAKASSI JA
VÕPATAS LÕPP


ELAS KORD
TÜDRUK
TALEIOLN-
UT EMAEK-
A ISA SEST
TAOLIJUBA
PÄRISURR
AKA SIIS SÜNT-
ISTAL POEK
TÜDRUKSÖÖTI-
S POEKA
NIIPALJUKUI
TEMATAHTIS

Teele, 5-aastane
kirjaviis muutmata

Tere, kõik suured ja väikesed sõbrad!

Pole kaua aega kirjutanud, tõsi. Aga oli ka palju teha.

Nimelt lõpetas Teele vahepeal muusikakooli. Kümme aastat orjapõlve on lõpuks ometi läbi. Pärast lõpueksamit torkas pähe, et nii, nüüd ongi kõik. Aktus veel ja siis enam ei midagi. Ei kunagi enam pingsat kandleharjutamist, solfedžot ja muusikalugu. Milline õndsus... Aktus oli tore: palju lilli, okkaid, kallistusi. Kindlasti ei olnud ma mõnda oma lennukaaslast iialgi muusikakooli koridorides kohanud, liiati siis kõigiga tuttavaks saanud. Aga pärast lõpuaktust muusikakoolis oli küll selline tunne, et kõik on sõbrad, selline ühtekuuluvustunne. Ja natuke kurb oli ka. Lihtsalt oli harjumuseks saanud peaaegu iga päev muusikakooli minna ja harjutada ja vahetevahel niisama tundi oodates istuda. Nüüd jääb selle harjumuse asemele tühi koht. Kuid selle tühja koha täidavad kogemused ja oskused, mis nende aastate jooksul omandatud.

Lisaks rabelemise muusikakooli lõpetamisel olid ka koolis kiired ajad. Matemaatika eksam ei läinud just kõige paremini, aga tühja sellega. Geograafia riigieksam on veidi olulisem. Me ei ole veel tulemusi teada saanud, aga loodan, et läks hästi. Kui mitte, siis saab ju igal juhul järgmine aasta uuesti proovida.

Ja kõige tähtsam: SUVI on kohal! Suvel saab igasuguseid lahedaid asju teha. Näiteks vene keele jaoks filmi teha ja tantsupeol tantsida ja rongkäigus käia ja laulupeol laulda ja lingvistika laagris keelesõlmi lahti harutada ja kandlelaagris sõrmi villi mängida ja jalgrattamatkata ja ujuda ja etnolaagris ja folgil jämmida ja lingvistika rahvusvahelisele Peterburgi sõita ja Vigala koorilaagrisse minna ja siis tuleb Maritil sünnipäev ja rahvatantsulaager ja oh, siis ongi juba sügis käes. Tegus suvi tõotab mul tulla. Soovin kõigile teile samuti siiruviirulist, kirjumirjulist, kullakarvalist, sääsevaba ja mõnusat suve. Sest suvi on nautimist väärt! :)

P.S. Minu isiklik optimum on 17 kraadi Celsiust, niiet hoidku see ilmataat oma nahk ja kõrvad, saba ja sarved, kui ta kavatseb meid siin 30-kraadise põrguga piinata. :P

Olümpiaadi kodukord

Palume kõigil olümpiaadist osavõtjatel olümpiaadi ajal ebameeldivuste vältimiseks:

• käituda korrektselt (naeruteraapias pole ju midagi ebakorrektset?!)
• mitte tarbida alkoholi jm õpilastele ebasobivat (kas metanooliõunad ja 3,9% alkoholisisaldusega kommid loevad?)

Igatahes, käisime siis Tartus lingvistika olümpiaadil: mina, Mari-Ann, Katre, Triinu ja veel mõned. Veetsime lõbusalt aega, möödaminnes lahendasime neli tundi ülesandeid, sõime metanoolisisaldusega sidrunõunu, mis pilku hägustasid, ja naersime ohjeldamatult. Toimus tutvumisõhtu, mille käigus said tuttavaks Teele, Mari-Ann, Katre ja Triinu. Üldiselt läks meil ju hästi.

Aga Mari-Ann ei ole normaalne. Sest ta kurivaim suutis selle olümpiaadi ära võita. Katre oli teine ja mina viies. Nüüd me põrutame augusti alguses Peterburi rahvusvahelisele.

Vot. Aga tegelikult jõudsime me Sandri abiga hoopis järeldusele, et kes kaua elab, see kannatab.

Ja kui keegi tahab meie toreda nädalavahetuse kohta veel üht-teist teada, siis palun lahkelt külastada Murka blogi.

Mina kaitsen ennast ja sind!

Tegelikult ma kaitsesin täna oma uurimistööd. Lõpuks. Ohjahh, nüüd on see siis tehtud. Kujutate ette, me istusime kuus tundi klassis ja kuulasime üksteise juttu. Meie komisjonis oli kõige rohkem kaitsjaid, sellepärast meil nii palju aega läkski. Lõpuks olid kõik juba nii tüdinud ja tahtsid ära koju saada. Mina olin eelviimane. Ma mõtlesin, et kui ma juba siia tulin, siis peavad nad ka ära kuulama, mis mul öelda on. Ja öelda oli mul palju. Mul ei olnud mingit aimugi, kui kaua ma räägin. Aga nagu välja tuli, rääkisin ma hoopis kauem kui ette nähti. Järelikult ma muudkui rääkisin ja rääkisin ja sain just õige hoo sisse ja oleks veelgi rääkinud, aga mind hirmutasid natuke komisjoni liikmete näod, mis nägid nii välja nagu nad magaksid lahtisilmi ja kukuksid kohe tooli pealt maha. Siis ma tegin lõpu ja nad miskipärast ei tahtnudki mult midagi eriti küsida, vist tahtsid ainult, et ma kiiremini sealt eest ära läheks. Aga vähemalt ma sain hästi hakkama. Mis sa nendele ajaloolastele ikka muusikast räägid, nagunii nad ei saa aru. Nende jaoks on see täiesti kõrvaline ja kasutu teema.

Vot nii. Uue tunniplaani saime ka täna. Reedel on ainult kuus tundi. Milline õndsus... See-eest algab reedene päev kahe bioloogiaga. Noh, vähemalt ei ole enam kahte füüsikat järjest :P.

Sellega me selleks korraks lõpetame, meie kordussaadet võite kuulata iga päev kella kaheksast kolmeni päeval. Kohtumiseni järgmises saates ja hoidke sabad rõngas (vihje Svenile) :).

Kevaaaad...!

Aga minul algas kolmapäeval kevad. KEVAD, kas teate. Kevad on nii äraütlemata tore asi. Lumi sulab ära ja rohi hakkab rohelisemaks minema ja päike paistab ja linnud laulavad ja õhk lõhnab nii keva-kevadiselt ja kõik on nii tore, nii tore, nii tore...

Said üle koerast, saad sabastki.

Ohhhh...! Nüüd siis lõppude lõpuks, minu ajutiseks kergenduseks ja maailmarahu säilivuse huvides on üks jama kaelast ära saadud. Uurimistöö nimelt. Aga see on kõigest uurimistöö, mis on kaelast ära saadud. Järgi jäid retsensioon ja kaitsmine, mis ikkagi veel ähvardavad. Aga eks need ka saavad kunagi tehtud ja siis ma võin selle pagana uurimistöö igaveseks unustada. Vot tak.

Füüsika töö oli kõige katastrofaalsem katastroof, mida ma oma katastrofaalselt katastroofilise füüsika-karjääri jooksul olen kogema pidanud. No nüüd ma natuke liialdasin tõesti. Nii hull see ka ei olnud. Siiski oli see piisavalt jube, niiet ma mitte midagi ei osanud. Ah, tühja selle füüsikaga. Nagu Marella ütles täna: "Ma ei tahagi seda füüsikat enam osata. " Sest on ju nõme pingutada, kui niikuinii mitte midagi välja ei tule ja õpetamisest kasu ei ole. Üldsegi, ma absoluutselt ei usu, et seda füüsikaasja mul kunagi elus samal kujul vaja läheb. Ega ma füüsikuks ju ometi ei taha saada. Kuurme arvas täna, et ta kevadel läheb koolist ära. Äkki see olekski lahendus? (A) Oleks temale parem ja meile parem. Temal ei teki enam müramürgistust ja meie hakkame võib-olla midagi aru saama.

Kirjanduses saime teada, et Faehlmanni arvates räägivad eestlased Vanaisaga sama keelt ja on ka muidu igati privilegeeritud tegelased. Seevastu lätlased on tänu oma laiskusele ja logardlusele nime saanud vahu järgi, mis maha visates läts! teeb, sest et nad keelte ja nimede jagamisele hiljaks jäid. Ja nende keel on segu kõikide teiste rahvaste keeltest. Kahju kohe vaestest naabritest. Pole neil nii suurt häda midagi.

Tahan tänada oma juhendajat Märten Kaldamäed, kes mind kaitsmisele ei lubanud ja seda oma allkirjaga kehtetul leheküljenumbriga tiitellehel kinnitas. Tänan tähelepanu eest. Korrespondeeris kadett Tühikargaja.

Kuues ja ühtlasi viimane õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

10. Võtta kätte tikutoos seesoleva mesilasega. Viia tikutoos avatud akna juurde ning hoida tikutoosi veidi väljaspool aknaavaust.

11. Nüüd teise käe sõrmega avada ettevaatlikult tikutoos u 50% ulatuses samade liigutustega, nagu juba kirjeldasime köögi stseenis objektide eemaldamisel tikutoosi sisemusest. NB!!! Tikutoos peab olema sellises asendis, et sahtli avatud pool jääks pärast avamist toast eemale ehk õue poole. Muidu võib juhtuda, et tikutoosi avamisel lendab mesilane tagasi tuppa. Kui tikutoos on avatud, peaks mesilane ise kiiresti tikutoosist välja lendama. Kui aga ta on jäänud miskipärast uimaseks, tasub juba avatud tikutoosi õrnalt näpuga koputada. Tavaliselt annab see tulemust ning mesilane lendab välja.

12. Kui mesilane on välja lennanud, on meie eesmärk täidetud. Kui aga mesilane keeldub tikutoosist väljumast, siis on tõenäoliselt tegemist surnud isendiga ja tikutoos tasub tühjendada mesilase laibast, avades ta vähemalt 75% ulatuses ning suunata sahtel alla poole, ise samal ajal ikka veel tikutoosi VÄLJASPOOL akent hoides. Taolise liigutusega peaks olema garanteeritud, et mesilase laip väljub tikutoosist ning pudeneb õue maha. Kui ta aga ei välja mingil põhjusel toosist, tasub taas kord proovida õrnalt koputada tikutoosi pihta, ise samal ajal endiselt tikutoosi väljaspool akent hoides ning sahtel suunatud allapoole. Sellise tehnikaga on garanteeritud, et mesilase laip väljub tikutoosist.

Igal juhul oleme me nüüd niimoodi mesilasest toas lahti saanud.
Sellega on õppetundide sari lõppenud. Loodan, et sain kasulik olla.

Viies õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

8. Kui mesilane on tikutoosisahtlisse püütud, ei tohi kohe tikutoosi seina vastast eemaldada. Enne seda tuleb tikutoosisahtel ettevaatlikult sujuva liigutusega lükata suletud asendisse nii, et ta jääb täielikult tikutoosisahtliümbrise sisse. Kui sahtel on tagasi suletud asendisse lükatud, on mesilane kindlalt suletud tikutoosi sisemusse. Nüüd võib tikutoosi seina vastast eemaldada.

9. Ikka veel kinnine tikutoos viia akna vahetusse lähedusse. Juhul, kui aken on kinni, asetada tikutoos mõneks ajaks aknalaua peale.

• Akna avamine. (kehtib ainult juhul, kui aken pole juba avatud - seda saab kindlaks teha ohutumalt, kui käega või muu kehaosaga jõuliselt näivast aknaavausest läbi lükates, millel võivad olla pöördumatud traagilised tagajärjed juhul, kui aken oli suletud. Seda sügavate lõikehaavade näol. Et veenduda selles, kas aken on avatud, tuleb väga aeglaselt ning pikkamööda viia kätt järjest lähemale nähtavale aknaavausele. Niipea, kui tunnete käe liikumisele teatavat takistust, mis võib olla suhteliselt nähtamatu, kohe käe edasine liikumine peatada ning käsi tagasi tõmmata - takistus viitab sellele, et aken ON suletud. Kui aga käsi on täielikult väljaspool nähtavat aknaavaust, siis on aken juba lahti.) Kui aken on kinni, tuleb selle avamiseks haarata suhteliselt kindlakäeliselt käega akna küljes leiduvast lingist ning seda sujuva, kuid kindla liigutusega keerata ülespoole. Kui aken avaneb vasakule, siis tuleb linki keerata 70-90 kraadi päripäeva, kui aga aken avaneb paremale, tuleb linki pöörata 70-90 kraadi vastupäeva. Taolise strateegiaga tuleb avada kõik akna lingid. Kui lingid on viidud avatud asendisse, tuleb akent sujuvalt enda poole tõmmata, kuni aken on vähemalt 50% ulatuses avanenud.

Neljas õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

4. Olles kindel, et tikutoos on tühi, libistada tikutoosisahtel tagasi tikutoosisahtlit ümbritsevasse karpi ehk ümbrisesse. Hoides tikutoosi käes, siirduda tagasi tuppa, kus asub mesilane. Siirdumise protseduuri kirjeldasime esimese õppetunnis. Eeldades, et kööki siirdumisel on uksed jäetud avatuks, ei ole siinjuures enam vajalik ukseavamise protseduuri uuesti korrata.

5. Jõudnud tagasi tuppa, libistada tikutoosisahtel umbes 1/2 pikkuse ulatuses ümbrisest välja.

6. Lokaliseerida mesilase asukoht. Tavaliselt lebavad mesilased (ja ka muud putukad) seintel ning eriti akendel.

7. Kui mesilane on lokaliseeritud, liikuda ettevaatlikult mesilase vahetusse lähedusse. Vältida tuleb järske liigutusi, kuna need võivad tingida mesilases ärrituvuse tõusu ning enesekaitsemehhanismi käivitumist, mis väljendub rünnakus liikuva objekti poole, mille käigus üritab mesilane ründeobjekti oma astlaga nõelata. Selle tagajärjeks on paistetus, terav valu ning halvemal juhul ka iiveldustunne. Jõudnud mesilase vahetusse lähedusse, tõsta tikutoos rahuliku liigutusega mesilasega paralleelsesse asendisse tema kohal. Tikutoos suunata sujuvalt ning rahulikult mesilasele järjest lähemale ja lähemale. Kuni lõpuks jääb mesilane tikutoosi alla. NB!!! Väga tähtis on, MILLISE tikutoosi osa alla ta jääb. Vääral tikutoosi kasutusel võivad olla kurvad tagajärjed mesilase lömastamise ja sellest tingitud hukkumise näol. Nimelt peab tikutoos olema asetatud mesilase peale selle tahuga, kuhu poole avaneb pooleldi avatud sahtel ehk siis sahtli avaus peab jääma mesilase poole. Tikutoos aga tuleb asetada mesilase peale nii, et sahtli lahti olev osa kataks mesilase täies ulatuses.