Nimelt lõpetas Teele vahepeal muusikakooli. Kümme aastat orjapõlve on lõpuks ometi läbi. Pärast lõpueksamit torkas pähe, et nii, nüüd ongi kõik. Aktus veel ja siis enam ei midagi. Ei kunagi enam pingsat kandleharjutamist, solfedžot ja muusikalugu. Milline õndsus... Aktus oli tore: palju lilli, okkaid, kallistusi. Kindlasti ei olnud ma mõnda oma lennukaaslast iialgi muusikakooli koridorides kohanud, liiati siis kõigiga tuttavaks saanud. Aga pärast lõpuaktust muusikakoolis oli küll selline tunne, et kõik on sõbrad, selline ühtekuuluvustunne. Ja natuke kurb oli ka. Lihtsalt oli harjumuseks saanud peaaegu iga päev muusikakooli minna ja harjutada ja vahetevahel niisama tundi oodates istuda. Nüüd jääb selle harjumuse asemele tühi koht. Kuid selle tühja koha täidavad kogemused ja oskused, mis nende aastate jooksul omandatud.
Lisaks rabelemise muusikakooli lõpetamisel olid ka koolis kiired ajad. Matemaatika eksam ei läinud just kõige paremini, aga tühja sellega. Geograafia riigieksam on veidi olulisem. Me ei ole veel tulemusi teada saanud, aga loodan, et läks hästi. Kui mitte, siis saab ju igal juhul järgmine aasta uuesti proovida.
Ja kõige tähtsam: SUVI on kohal! Suvel saab igasuguseid lahedaid asju teha. Näiteks vene keele jaoks filmi teha ja tantsupeol tantsida ja rongkäigus käia ja laulupeol laulda ja lingvistika laagris keelesõlmi lahti harutada ja kandlelaagris sõrmi villi mängida ja jalgrattamatkata ja ujuda ja etnolaagris ja folgil jämmida ja lingvistika rahvusvahelisele Peterburgi sõita ja Vigala koorilaagrisse minna ja siis tuleb Maritil sünnipäev ja rahvatantsulaager ja oh, siis ongi juba sügis käes. Tegus suvi tõotab mul tulla. Soovin kõigile teile samuti siiruviirulist, kirjumirjulist, kullakarvalist, sääsevaba ja mõnusat suve. Sest suvi on nautimist väärt! :)
P.S. Minu isiklik optimum on 17 kraadi Celsiust, niiet hoidku see ilmataat oma nahk ja kõrvad, saba ja sarved, kui ta kavatseb meid siin 30-kraadise põrguga piinata. :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar