Kolmapäevane maailmakirjanduse eksam oli naljanumber. Esiteks ma õppisin hommikul seitsmeni ja siis magasin kaks tundi (mis tekitas Maritis teatavat võõristust). Siis jalutasin linna (20 minutit kiirkõndi ajas naha jube kuumaks). Ja siis hakkas eksam. Mis nägi välja järgmiselt. Esimene küsimus oli suur küsimus, minul näiteks "Renessansi lüüriline ja eepiline luule 15.-16. sajandil". Seal pidi siis kirjutama kõik, mis tead, ja võimalikult palju. Teine küsimus oli loetud kirjanduse nimekirjast ühe vabalt valitud teose analüüs. Ja kolmas küsimus oli see nimekiri ise (kursuse programmist tuli valida kümme tervikteost pluss kaks antoloogiat). Kui ma seda esimest küsimust üles kirjutasin, siis tundus, et täitsa normaalse sain. Aga kui tahtsin vastama hakata, oli totaalne tühjus. Bläkkaut. Null. Vaatasin oma loetud kirjanduse nimekirja, et äkki saan sealt mingitki abi. Aga ei midagi. No ei voi olla totta. Siis vastasin teise küsimuse kõigepealt. Shakespeare "Suveöö unenägu". Ja siis hakkas esimene küsimus ka vaikselt meelde tulema. Poolteist lehekülge kirjutasin esimest ja ühe lehekülje teist küsimust. Kui keegi sai kirjutamise valmis, siis läks klassi ette, Talvet luges töö diagonaalis läbi, küsis eriala ja ütles hinde. Nii lihtsalt käiski. C-d lendasid peamiselt. Erialad olid kirjandus, prantsuse või hispaania filoloogia, eesti keel. Ma spetsiaalselt ootasin, kuni Marit lõpetab. Ütles veel õppejõule, et ta läks natuke hoogu :P. Ta oli kuus lehekülge kirjutanud :D. Ja kui õppejõud eriala küsis ja Marit ütles "füüsika", siis oli Talvetil korra mök-mök. Teistel ilmselt ka. Ja Marit sai A. Kui Talvet minu tööd luges, siis ta ohkas niimoodi sügavalt, et ma mõtlesin, et mis nüüd siis lahti on. Lõpetas lugemise ja ütles, et kõik on muidu hästi, ainult üks tähtis teos on puudu esimese küsimuse vastusest. Et kas Portugaliga tuleb midagi meelde. Jaa, muidugi tuli mul siis meelde. Lusiaadid. Miskipärast oli mulle jäänud mulje, et see on proosas. Igatahes ma sain ka A. Päris lahe. Siis me läksime Maritiga tähistama. Ja siis ma läksin ära magama.
Neljapäeval sõitsime Kallega Tallinnasse. Eile kablutasime linna peal. Haridusametist sain oma olümpiaadijuhendamise autasu kätte. Mingi hiiglaslik raamat, kus on majade pildid sees. Ja kinos käisime ka. Mingi päris naljakas, aga samas suht rõve film oli. Ja täna ma pole mitte midagi kasulikku teinud. Kalle läks kell seitse Lauluväljakule. Ma ei viitsinud siis uuesti magama jääda. Tegin vikit. Ja siis tegin sugupuud. Ja siis heegeldasin. Ja nii see päev raisku lähebki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar