Lodi tuu, lodi vii

Eile sõitsin bussiga Tartust Räpina. Läbi Põlva. Mööda mingeid pisikesi metsateid. Poolteist tundi. Põlvas läksid kõik inimesed maha ja Räpinani olin üksi bussis. Peale bussijuhi. Õhtul lõpetasin "Utoopia". Telekast näidati "Sügist". Täna lõuna paiku kuulasin Dyskomfordi proovi ja lugesin "Printsess de Cleves"-i. Siis käisime Põlvas. Seal oli Uma Pido. Kõik laulud ja muud jutud olid võru keeles. Sääsed pinisesid ka vist võru keeles. Paar piiska tuli ka, aga muidu paistis päike. Praegu passin siin niisama. Kalle läks jalaväelastega pidutsema. Mina peaksin lugema. Ja lugema. Ja lugema. Ja kaks referaati kirjutama.

Mingi Eurovisioon on või? Kost tuu viil vällä karas'?

Kultuur on see, mis teeb lärmi

... olevat öelnud bioloogid.

Noh, ma ei tea. Kui ma selle kultuuri nüüd suurema lärmita hommikuks selgeks saan, on hästi. Keeleteaduse sain B ja inka arvestatud. Teisipäeval oli kirjakeele ajalugu ja korraldus. See vist läks puu taha.

Ilm on selline jahe, juba esmaspäevast saadik. Mõnes mõttes mulle väga meeldib. Naatukene rohkem päikest võiks ainult olla.

Helistab issi keset ööd ja ütleb, et mõtle homseks välja, kas sa tahad 28. juuni kuni 8. juuli Euroopasse reisile. Eee... esiteks mul on sellel ajal kaks laagrit korraga ja ei, ma tõesti ei taha Vahemere äärde.

ja lõpetuseks...

kas keegi on meil vaba mees? ??? ? :D

Tembamisse-wäggi

Surm ja häving. Esiteks ma hakkasin liiga hilja õppima, teiseks, ma ei maganud piisavalt, kolmandaks ma magasin sisse, neljandaks ma jäin eksamile hiljaks, viiendaks ma ei leidnud eksamiruumi üles, sest seda oli muudetud, kuuendaks ma ei osanud.

Aga midagi head ka. Esimest korda kahekümne aasta jooksul tuli mul pudru õigesti välja. Ma olen arenema hakanud.

Ja spetsiaalselt Mari-Annile eeloleva eksami puhul: mis pagana orgaanilised ained? Kreutzwald ütles "elu awaldawad ollused"!

Edit: Leidsin siukese lause: Edukus on suutlikkus minna ühelt ebaõnnestumiselt teisele, kaotamata entusiasmi. Haa.

Võidujooks iseenda ja sääskedega

Eelmine nädal oli vist suhteliselt lebo. Ei mäleta enam, see oli nii ammu. Ei, mis ma räägin, keeleteaduse aluste eksam oli ju reedel. Nõme oli.

Pärast eksamit sõitsin Tallinna. Jube palav oli. Pargis peeti tädi Mai ja vanaisa sünnipäevi. Koos sääskedega. Neid oli palju. Laupäeva hommikul magasin natuke sisse. Ja siis magasin õige trollipeatuse maha. Ja Tartus ei jõudnud ühikast läbi. Aga õigeks ajaks jõudsin Räpinasse. Seal olid ka sääsed. Nüüd ma olen nii põhjalikult ära söödud, et igalt poolt sügeleb. Tartus õnneks on kuidagi vähem neid.

Praegu ma "õpin". Kell neli on ladina keele arvestus, aga selleks ma ei õpi. See läheb, nagu läheb. Aga homme on kirjakeele ajaloo ja korralduse eksam. See on jube. 99% tõenäosusega ma ei jõua tervet materjali ära õppida, nii et tuleb improvisatsioon jällegi. Kuigi ma ei ole ajaloolises improvisatsioonis just eriti tugev. Aastaarve on jube raske improviseerida. Ja siis millalgi peaks hakkama tegelema inglise keelega. Kolmapäeval on kollokvium (20 lk teksti jutustada ja 50 sõna ja väljendit) ja sõnade töö (mingi 150 sõna). Ja siis millalgi peaks hakkama tegelema eesti keele väljendusõpetusega, kus on neljapäevaks vaja teha ära neli kodutööd, mis mul on tegemata. Ja reedel on etnoloogia arvestustöö.

Ühesõnaga, suht lootusetu.

Aga reedel pärast lõunat on jälle kõik hästi. Mis siis, et kaks hiiglaslikku eksamit on veel ees.

Otsan

Alguses olin peast nagu lõke. Praegu on selliseks puunikaks ära hajunud. Ei teagi, kas olen rahul.

Aa, lingvistika olümpiaadi eest saan palka ka. Päris palju kusjuures.

Eile käisime Epu ja Ave Mariaga tšillimas. Väga sisukas oli jällegi. Öösel olin täiesti Vikipeediaga hõivatud. Ja ma isegi ei teinud otseselt ühtegi muudatust. Mingi kinnisidee hullumeelsest projektist on nüüd. Ma ikka oskan.

Bussijaamas oli mingi kaos. Bussijuht ei olnud eriti sõbralik.

Loengus ühe ettekande raames vaatasime filmikest võrokestest. See oli jube armas.

Ladina keel on tõsiselt kurjast. Ja keeleteaduse alused ka. Kolm eksamit, mis siiani olen teinud, on hästi läinud (A, B, B). Aga nüüd läheb asi hulluks. Tõsiselt ka.

Mitu ruutmeetrit on kuubis???

Eile käisin Kristeli sünnipäeval. Nägin Kristeli uue kodu ära. Sõime kartulisalatit ja juustuga viinereid ja maasikatega torti. Õues jalutasime ka. Ja mängisime siukest mängu nagu Focus. Hull mäng on. Vigu täis. Nii kirjavigu kui faktivigu. Siis tahtsin mina sügissemestri aineid regada. Aga ÕIS jooksis kokku. Suht närvi läksin. Aga lõpuks ikka pääsesin sisse ja sai regatud. Sain oma ihaldatud soome keele. Mingi 41 punkti on vist praegu regatud, aga ma regan sealt mõned maha sügisepoole.

Täna tassisin asju. Kannel ja spordikott ja arvutikott ja üks suur kilekott. Ühikatoast alla ja Mariti juurde ja pärast Mariti autost üles tuppa. Neljandal korrusel tahtis pilt korra eest ära minna. Siis segasin möksi. Ülejäänud olid vist väga häiritud. Homme saab näha.

Ilm on jätkuvalt põrgulik.

Pokemon, digimon, etümon

Täna oli eksam. Kolmas sel semestril. Eile hakkasin siis õppima. Vaatasin, et materjali on hullult palju. Aine ise oli ainult ühepunktine. Täna tund enne eksamit sain alles kokku kirjutatud selle teksti, mis päheõppimisele läks. 18 A4 päheõpitavat väikses kirjas teksti. Hull. Suht jube tekst oli. Suurem osa ei jäänud meelde. Aga eksam oli lihtne. Üllatavalt isegi. Milleks ma siis üritasin kogu seda teoreetilist möga pähe ajada kui küsimused olid: too kaks näidet polüseemiliste sõnade kohta, kaks näidet historitsismide, arhaismide, anakronismide kohta, kaks näidet lihtsa, tuletatud, liitse ja mitmest sõnast koosneva lekseemi kohta, viis näidet eesti keele ükskeelsete sõnaraamatute kohta, näited foneetilise, morfeemse, semantilise ja situatiivse motiveerituse kohta. Kõik. Näpuotsaga veel neid samu mõisteid selgitada ka.

Ja siis veel see ilm. Suht kohe, kui eksam algas, hakkas müristama. Ja siis raksus juba täitsa pea kohal. Keegi küsis, et kas me ikka võime rahulikult kirjutada või keegi pommitab meid. Ja siis tuli vihm. Ja äike raksus edasi. Ulme. Siis kahe vihmahoo vahel sain ma valmis ja lippasin üle tee raamatupoodi. Ja siis kahe vihmahoo vahel lippasin ma Lutsu raamatukokku. Istusin seal ja lugesin raamatut. Väljas sadas ja raksus ja müritas ja välkus. Ja siis küsisin ma ühe töötaja käest, et kus on personalijuhi kabinet. Ta läks mulle riiulist personalijuhtimise raamatut otsima :D. Aga selle kabineti leidsin ikka üles ja siis tehti mulle ekskursioon.

Üldiselt on põrgulikult palav.

Täna on tädi-Mai sünnni-päev, seda ei juhtu iiiigapäev*

Kes julgeb ütelda, et ma oma aega planeerida ei oska? Täna jätsin inka tööks õppimise nii viimase minuti peale kui võimalik. Mingi tunnikese õppisin, poole ajast olin muidugi vikis, aga õpitud sain minutipealt siis, kui oli vaja tööd kirjutama minna. Tööks ja muudeks asjadeks instrueerimine võttis aega kümme minutit. Töö ise võttis aega täpselt kaks minutit. Minul küll vähemalt. 25 oli ette nähtud. Nagu kuulipildujast ladusin kõik sõnad paberi peale ja viskasin varvast. Tahtsin õppejõule 'nägemist' öelda, aga lähima ingliskeelse vastena tuli pähe 'see ya', mida minu keel ei paindunud õppejõule ütlema. Õppejõud ütles mulle 'bye-bye' ja siis ma olin juba väljas. Ja loivasin suurima rahuga mööda teed. Päike on küll täna tappev, aga tuul hoiab õnneks kõige hullema ära.

Liftis oli üks huvitav lõhn. Nostalgia tuli kohe peale. Ükskord, kui mina veel väike olin, sain ma endale siukse barbi, millel oli pisike lõhnaõlipudel kaasas, päris lõhnaõli sees. Vot see lõhnas täpselt nii, nagu täna liftis. Mul oli see barbi lasteaias kaasas. See oli see aasta, kui Maria minuga ühes rühmas käis ja ma olin jube uhke, et ta just minu lõhnava barbiga mängida tahtis. Suht kõik mänguasjad haisesid mul vist siis selle sama lõhna järele. Kuni pudel tühjaks sai. See oli kurb hetk.

*viisil "sünnipäevalaps, sa võta veel üks naps. ja veel üks. ja veel üks. ja veel..."

Kuu aega veel

Läksin mina kingapoodi. Kingapoes oli mingi kampaania ja allahindlus ja kollased latakad ja värk-särk. Käisin terve poe neli korda läbi, kuni leidsin kaks riiulit, kus oli selliseid kingi, millel oli mingi aimatav sarnasus minu peas oleva ettekujutusega. Ettekujutus oli siis mustad, ilma kontsata, kinnised ja ümara ninaga ja soovitatavalt mitte üleliia läikivaid kulinaid täis. Pole ju nii raske? Ühtedel kingadel, mis mulle isegi meeldisid, oli täpselt minu numbri koha peal tühjus. Suuremad ja väiksemad, palun väga, aga minu numbrit mitte ühte paari. Selleks ajaks olin ma juba nii lootusetu, et ma ise ka enam ei teadnud, mida ma tahan ja vantsisin poest minema.

Selle Sirje Rei teema täienduseks. Ta oli kirjutanud Sandrale, et Sandra saadaks talle minu kontaktandmed. Telefoninumber või e-mailiaadress. Kuigi tal on need juba nii umbes viis aastat olemas ja ta on neid ka usinalt kasutanud. Noh, eks ma siis lasin Sandral talle oma mailiaadressi saata. Reedel, kui laulvaid kirjanikke kuulasime, oli ta mulle helistanud, mida ma nägin laupäeva lõuna paiku. Siis nägin, et ta oli ka mulle meili saatnud, mille sisu oli: Helistage mulle sellel ja sellel numbril. Eks ma siis helistasin. Ta rääkis kuidas ma olen olümpiaadide õnnitlemisele kutsutud, millega ma olin juba väga hästi kursis. Ja siis lubas ta mulle kutse meili peale saata. No sellest oleks võinud siis alustada! Milleks on vaja läbi Sandra asju ajada või kõneaega kulutada, kui oleks võinud selle kutse mulle kohe alguses meilile saata. Johhaidii.

Täna käisin ja tegin omale linnaraamatukogu lugejakaardi. Ja siis täitsin ära ühe blanketi. Kuupäev 9. juuni.

Õppimise asemel tahaks kohe vikisse nii umbes sada artiklit vorpida. Üks tegi just sellist tempu, et lahkus vikist igaveseks. Juba teist korda. Juhtub.

Otsereportaaž

Mingil päeval, ma ei mäleta enam, millisel, käisin Mariti juures kooki söömas. Õige, see oli kolmapäeval pärast teatriteaduse eksamit. Eksam oli enam-vähem. Analüüsida "Popi ja Huhuu" lava- ja valguskujundust. No mida asja. Siis vahepeal ei toimunud midagi erilist. Neljapäeva hommikul käisin korra bussijaamas. Ja eile tuli Kalle. Siis me käisime ühes muusikapoes, kus olid ainult klaverid ja trummid. Ja siis me vaatasime laulvaid kirjanikke.

Ilm on ikka pagana huvitav... ja mõnus.

Kuna Sandra kirjutas mind oma lingvistikaolümpiaadi juhendajaks ja sai vabariigis kaheksanda koha, siis tahtis Sirje Rei minuga lobiseda. Aga ma kahjuks ei saa sinna õnnitlemisele minna, sest see on Tallinnas neljapäevasel päeval, kui mul on koolipäev.

And now we have the talking time

See läks mul meelest ära mainida, et laupäeval, kui me vihmaga mööda linna kablutasime ja raamatukogu kinni oli (tegelikult oli peaaegu terve linn lukku pandud), sai üks kasulik asi ka ikka tehtud. Vihmavari sai mulle ostetud. Täna tassisin seda ilusti kaasas, sest taevas oli pilves ja öösel vähemalt sadas nagu oavarrest. Aga ilmselt oligi see vihm hommikuks pilvedest otsa saanud, nii et kinnine ja kuiv vihmavari jõudis minuga samamoodi tuppa tagasi.

Homme on teatriteaduse eksam. See nädal, mis algab 24. maiga, on hull nädal. Esmaspäeval on ladina keele arvestus, teisipäeval on kirjakeele ajaloo ja korralduse eksam, kolmapäeval on inglise keele test ja kollokvium, neljapäeval on eesti keele väljendusõpetuse arvestus ja reedel on etnoloogia ja kultuurantropoloogia arvestus. Pärast seda hullu nädalat läheb natuke hingatavamaks.

Inka õppejõud kirjutab jätkuva järjekindlusega "strech", kui peaks olema "stretch". Või olen mina millestki valesti aru saanud?

Eilne jutt tuleb siis täna

Tahtsin minna raamatukokku, aga raamatukogu oli kinni. Ja nii kaks korda järjest kahes erinevas linnas.

Kalle tuli Tallinna. Pitsat tegime.

Marella sünnipäeval käisime. Marella sai ka lõpuks vanaks. Inimesi nägin. Sain teada, et Jorgen on Jari vend. Reaalikad rääkisid jälle keset ööd paralleeluniversumitest ja robotkätest.

Ilm on tore. Paadirallit vaatasime ka.

Selle semestri esimese eksami sain A. Aga see oligi lihtne. Järgmistega on hullud lood.