Seebiooper eesti moodi

Hoiatan, et järgnev tekst sisaldab suures koguses numbreid ja nende suhtes nõrganärvilistel palun mitte üritada kaasa mõelda.

Elas kord üks härra Jüri, kes oli sündinud 1809. aastal. 1839. aastal võttis ta naiseks Liisu. Neil sündis teadaolevalt vähemalt kolm last (1840., 1854. ja 1864. aastal). 1880. aastal suri Liisu ära. 1881. aastal, kui Jüri oli 72-aastane, võttis ta naiseks Mari, kes oli sündinud 1856. aastal, ehk siis oli abielludes 25-aastane. Liisul ja Maril oli veel muide sama perekonnanimi. 1888. aastal sündis Jürile ja Marile poeg. Kui mu arvutused nüüd õiged on, siis Mari oli poja sündides 32-aastane ja Jüri 79-aastane. Jüri suri 85-aastasena 1894. aastal ja Mari 60-aastasena 1926. aastal.

Kõik aastaarvud ja nimed muutmata.

Üks hea video Wikipedia kohta

Ja teine hea video, mis tutvustab Viimaseid muudatusi ja Jälgimisloendit. Eesti keeles võiks ka selliseid olla.

Tremulant nagu simulant ikka

Foneetika ja fonoloogia eksam oli suhteliselt lihtne. Ja ma isegi magasin öösel. Ja hommikul tarbisin söödavaid tooteid... mõõdukalt. Sõitsin bussiga Tartusse ja üritasin õppida pähe häälikute artikulatsiooni kirjeldusi, umbes nii: heliline predorsaalapikaalne alveolaardentaalne nasaal (n), helitu postdorsaalne postpalataalvelaarne klusiil (k), helitu laminaalne palataalalveolaarne sibilant (š) jne. Aga päike paistis nii mõnusalt ja klappidest tuli nii hea muusika, et pidevalt jäin lihtsalt aknast välja vahtima ja lõpuks tuli uni ka veel peale. Ja mu selja taga keegi onu norskas jube koledasti.

Aga ma nägin kollast liblikat.

Hommik

No pagan, ma ütlen. Muidu alati kui Tallinna tulen, võtan Tartust fotoka ka kaasa. Ja mitte kunagi ei pildista sellega midagi. Ja nüüd, kui ma lõpuks mõtlesin, et milleks ma teda vean, kui niikuinii ühtegi pilti ei tee, siis kohe hirmsasti tahaks pilti teha. 

Hästi ilus hommik on. Vaatan, panen siis siia ühe teise pildi. See on tehtud 10. juunil 2006. aastal minu esimese digifotokaga. Kell 4.09. Praegu tuleks umbes samasugune pilt.

Oli kaksi miestä

Täna ostsin endale soome keele õpiku. See, mis mul enne oli, on 1981. aastast pärit, ilmselge muumia. Ja pealegi, ülikooli soome keele kursus käib nagunii selle õpiku järgi, mis täna ostsin.

Täna rääkisin telefoniga. Maritiga, Heimar Lengiga, Katrega, Teaga, Marellaga, Kallega. Päris kaua rääkisin, ilmselt mõjus ajudele ka. Heimar Lengiga oli kõige ebameeldivam rääkida. Selleks ma kogusin enne kaks kuud julgust. Katrele lihtsalt kurtsin oma kurba elu. Aga Marella tegi mulle jube hea tuju. Nagu alati. Ta on ju meil antihüpohondrik. Tere, Anti!

Aga üldiselt on košmaar.

Kannibaaliherra kannibaalidaamille:

-Saanko tarjota teille käsivarteni?

-Kiitos, olen jo syönyt aamiaisen.

Kaksi hölmöläispoikaa leikkii. Toinen meni laatikkoon piiloon ja toinen arvaili kuka siellä on.

Kell on pool 12, kõrvaltoas on tšikid ennast juba üle kahe tunni mukkinud, nüüd vist saavad toast välja ka lõpuks mindud.

Kuulolaite, kävelykeppi ja tekohampaat

Mul jäi vahepeal Anki täitsa hooletusse. Mingi üle kolme kuu ei teinud teda üldse lahti. Aga eile mõtlesin, et kaua see laga võib kesta, ja otsisin ta üles. Üle tuhande kaardi oli kogunenud, mis ootasid kordamist. Kordasin nad siis ära kahe päeva jooksul. Ja täna lisasin hunniku uusi ka. Peaks õpikut ka vaatama üle pika aja.

Vihma sajab. Täitsa korralikult sajab. Kui homme päeval ka veel sajab, siis ma ei tea. Sest mul ei ole ju vihmavarju. Kus poes müüakse vihmavarje? Aga kui homme sajab, kuidas ma siis kuivalt kooli saan? Ah? Mul ei ole isegi vihmajopet mitte, mille kapuutsi saaks pähe panna. Häda ja viletsus.

Vikis ühel kasutajal on oma kasutajalehel loetletud artiklid, millega ta tegeleb, ja need on jaotatud pealkirjade alla Lemmiklapsed, Murelapsed, Imikud, Mallikad mullikad. How cute is that?

Üks naljakas sõna on ka 'kabend'.

Tuu om õks määnegi ummamuudu mõtõlus

Kalts, kalts, kalts.

Tahaks õue päikse kätte, muru peale pikali.

Kaugele-kaugele.

Ma nägin unes, kuidas ma käisin Tikril külas. Naljakas. Ma ei kujuta ette, kui palju Ellen tegelikult räägib, aga minuga rääkis umbes nii, nagu kahe-poolesed räägivad.

Selles keeles on olemas sõnad

Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor oli eile ja täna. Ja mina olin muideks žüriis. Isegi ei usu, aga olin. Tegin ühe ülesande ja parandasin ja kõik muud asjad, mis žüriis olemise juurde kuuluvad. Jube lahe. Jube väsitav oli ka tegelikult see nädalavahetus. Vähe sai magada ja praegu ka väsimus tapab, varsti lähen magama ära.

Ma kirjutaks siia pika jutu, et mis kõik toimus või ei toimunud, aga lihtsalt ei jaksa. Kes tahab kuulda, siis tulge pärast lava taha, ma räägin teile. Aga teistele... teised võivad baari minna.

Reppu selässä

Kes ütles, et soome keel on laulude kirjutamiseks täiesti sobimatu ja kole keel?? Vale puha. Mulle jubedalt meeldib soome keel. Ja lauludes eriti. Hetkel mängib siuke laul nagu Dingo "Autiotalo". Mmmm... Ja Värttinä meeldib mulle. Ja Rajaton.

Need asjad ripuvad ära teineteisest

Õpiöö tasus ennast ära. See oli küll rohkem vikiöö, aga õppisin ikka ka. Tegin valmis powerpointi esitluse tänase ettekande jaoks. "Eestikeelse oskussõnavara arendamise ajalooline ülevaade" oli mul teema. Vot ja siis tuli hommik kätte ja ma pidin Tartu poole hakkama minema. Vähemalt oli mul esitlus, ettekannet ennast küll veel polnud. Enne, kui välja kablutasin, ostsin endale 10 bussipiletit. Ja bussi peale minnes aktiveerisin ühe neist ära ka. Ja õigesti tegin, sest ühel hetkel tuli kontroll peale. Vedamine missugune (et mul pilet oli). Ja siis Olümpia hotelli peatuses tuli bussi peale üks keskmist kasvu väga karvane koer. Üksi. Sibas mööda bussi ringi rõõmsalt ja läks järgmises peatuses teisest uksest maha. Ja siis ma juba sõitsin teise bussiga ja kuulasin muusikat ja võitlesin unega ja kirjutasin omale valmis spikrid, mille põhjal ettekannet pidada. Ma ei ole veel kunagi nii kiiresti Tartusse kohale jõudnud. Ettekannet ennast jätkuvalt ei olnud veel. Aga siis ma jõudsin Tartusse ja siis sündis ettekanne. Oma arust täiesti keskpärane, nagu alati. Aga inimestele meeldis. Õppejõu käest sain ka kiita. Olevat väga hea tempo olnud, konspekteerimiseks ideaalne. Minu meelest ma rääkisin jälle liiga aeglaselt, nagu ma alati teen. Ja pausid kestsid terveid igavikke. Ja hääl hakkas ragisema, nagu alati. Ja liiga palju vahtisin arvutiekraani, kuigi mul oli kõik spikrite peal ka kirjas ja peas nagunii. Nüüd ma mõtlen, kas minna magama või minna poodi.

Luud

Ma küsisin ekstra enne maaleminekut, et kas ma pean trööpamisriided kaasa võtma (juhuks kui on plaanis lõkketegemine või matk loodusesse või mõni muu vabaõhuaktiviteet). Öeldi mulle, et pole vist vaja, seega ma ei võtnud. Aga lõkketegemiseks läks ikka. Papud said rokaseks ja käed ka. Riided vist mitte nii väga.

Atsi ja Karini sünnipäeval käisime ka.

Täna käisin "tšikkidega linna peal". Vikikoosolek oli niiöelda.

Mitme inimesega oled ühes leivas?

Pagan, ärge küsige mu käest, kuidas mul läheb. Ma ei oska ega taha sellele vastata ja ma tean, et teid nagunii ei huvita. Ma võiks vastata mida tahes, teil pole sellest niikuinii sooja ega külma. Küsige ainult seda, mida te tõesti teada tahate. Ma ei pea teid põrmugi vähem viisakaks, kui te ei lenda mulle kohtudes peale küsimusega "Kuidas sul läheb?". Arusaadav?

Täna läksin natuke närvi. Teemaks see, et kuigi ma kogu aeg üritan olla võimalikult hea ja vastutulelik ja tähelepanelik teiste vajaduste suhtes ja siis üks kord ootan seda ka teistelt enda suhtes, siis lõpuks olen ikkagi mina segaduse ja tülina tekitamises süüdi ja tunnen ennast selle pärast halvasti.

Kui mul on depressioon, aga ma ise ei tunnista selle olemasolu, kas siis mul tegelikult kokkuvõttes on depressioon või mitte?

Muinasjutt on kastreeritud rahvajutt

Minu pühapäevane menüü: lõunaks jogurt, jäätis, komm, õhtuks kohuke ja pontšikud. Kuhu me niimoodi jõuame???

Täna vähemalt sõin korralikult.

Õues on natuke jahe jälle. Aga kuna minul algas varajane suvi, siis ei mingit jopet. Põhimõtte küsimus. Põhimõtte pärast ei jää haigeks ka. Marit jäi, käisin talle seltsiks täna.

Hull koer

Nii. Punased juuksed oli loomulikult aprillinali.

Ilm läks täiesti ootamatult kiiresti ootamatult soojaks. Jalutasin praegu Eedenist ühikasse ja täielik suvi oli. Lumi on ka peaaegu täielikult ära sulanud. Muru juba kasvab :P.

Hambaharja unustasin Räpinasse ja sain jälle uue osta. Pontšikuid sain ka :).

Mina: Mis kell on?

Kalle: Mitte oluliselt rohkem kui eile samal ajal.

Kevad peas

Ilma jopeta liikusin täna õues. Astusin õue ja selline soe õhk lõi vastu, et ma mõtlesin, et kui kohe tuul ei tule, siis hakkab palav. Käisin juuksuris ja lasin juuksed ära värvida. Punaseks. Lõikas natuke järgulisemaks ka. Pärast läksin Mariti juurde muljetama. Enne käisin poes ka. Regati jäätis muideks on väga hea.

Õuest kostab träna. Ja mingi auto vingub ka.

Ma arvan, et homme on mul parem tuju kui eile. Muidugi on ka võimalus, et on halvem tuju. Siis ma ei tea, mis saab.