neljapäev, 19. juuni 2008

Lähme jalgadega treppidest risti paralleelselt üles

Oh, mul ei olegi eriti midagi tähtsat rääkida. Lihtsalt annan märku oma elusolekust.

Lõpureis on läbi ja kool on ka praktiliselt läbi. Veel on ainult aktus jäänud. Kurb. Väga kurb. Meel on kibe. Kibe-kibe. Kes tahab tulla mu meelekibedust jagama, on oodatud laupäeval kell 13.00 Reaalkooli.

Tulevikuplaanid on hullumeelsed. Ma ise ka kardan, kas mul see kõik õnnestub. Aga jubedalt tahaks. Lahe oleks. Praeguste plaanide kohaselt pean ma augustiks üles soojendama oma olematu klaverimängu- ja lauluoskuse. Ma pole klaverit mingi sada aastat mänginud. Ja laulda ma lihtsalt ei oska. Klaverit ei oska tegelikult ka ikka üldse mängida. Aga eks siis näeb... Solfi suulist osa kardan ka. Uhh.

Mis siis veel. Suvi eksisteerib vahelduva eduga. Leedu pilte näeb siin ja Mari-Anni pildid on siin. Tal on ikka jube hea fotokas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar