Muideks, õige on rabarbEr, mitte rabarbAr. Jah, ja porolOOn, mitte porolon. Niipalju tänasest õigekeelsusnurgast.
Nu vot... Olen totaalselt elu ja tervise juures. Eile jäin mingi energialaviini alla, sest kallis klassijuhataja oli meile organiseerinud toreda klassijuhatajatunni. Kuna ta jäi koosoleku tõttu sinna ise veidi hiljaks, siis sain ukse taga piisavalt energiat endasse imeda. Te ei kujuta ette, milline metsik energia tekib, kui 123b koolis on. Ma olin nagu must auk, imesin kõik enda sisse, täitsa palav hakkas. Enne kui õpetaja tuli, jõudsin veel füüsika õpiku Kuurmele ära viia. Oh ma loodan südamest, et see oli tõesti-tõesti va ainumas viimne kord, kui ma oma nina sellesse klassi pistsin. Ma saan hüpohondria, kui mind selleks veel sunnitakse, tõsijutt. Kristelil olid sinikad ja punakad (loe:võrkpall ja päevitus), teised olid ka päris pruunid. Jah, tore oli teid näha.
Aa, Efku sünnipäev oli ka eile. Juhhuuu, jippijee! Efku sai ka inimeseks lõpuks. Ma helistasin talle ja küsisin, et kas sa oled nüüd vana. Ta ütles, et loomulikult ei ole. Huh, ma juba kartsin. Igatahes mul on kahju, et ma ei jõudnud ta pisikesele selebratsioonile. Aga ta lubas kuskil juulis mingi läbu teha.
Sellepärast ma ei jõudnud, et ma läksin Purilasse. Tuul oli vägev ja elekter oli ära. Emme ja tädi Mai istutasid igast asju. Minul oli vaba aeg ja ma lihtsalt kõndisin ringi ja tegin seda, mille kohta on olemas ingliskeelsed sõnad explore ja investigate. Üldse ma olen tähele pannud, et kohati ma mõtlen inglise keeles. Näiteks täna sõidan trammis ja mõtlen:"Something is bothering me."
Siis hakkan mõtlema, et ei tulegi kohe meelde, mis see eesti keeles on. Kahtlane. Mitte et mulle meeldiks inglise keel või ma tunneks sellega mingit erilist hingesugulust. Igatahes. Metsas oli lahe ja pööningul oli lahe. Vanaisa lubas, et ta üritab selle korda teha, siis on seal natuke rohkem ruumi näiteks magamiseks. Praegu on see igast kasulikke ja kasutuid asju pilgeni täis. Näiteks ma leidsin sealt vanu ajalehti, katkise kartulikorvi, metallist poekorvi, täiesti töökorras pingi, kaks herilasepesa ja hunniku ehitusmaterjale. Põnev. Kui koju tagasi tulime, siis võtsime vanaisa juurest akordioni ka. Nüüd ma saan jälle natuke harjutada, kuni vanaisa seda tagasi tahab. Akordionit on nii lahe mängida, mis siis, et ma peale veerandtunnist mängimist olen omadega täitsa läbi ja käed surnud. Raske pill on ju. Aga ma vähemalt oskan midagi mängida. Kolmeduurilood juba tulevad.
Praegu ma olen lihtsalt väsinud. Mängisin just akordionit ja kannelt ja tööpäev ka seljataga. Tahaks juba reedet. Siis on täitsa vaba päev ja hea tunne, et järgmine päev on juba reisipäev. Sest mul on nii kahju, et kool ikkagi läbi saab ja ma oma klassiõdesid ja -vendi enam eriti tihti nägema ei saa. Võtan siis nüüd viimast.
Jah. Ja tõetera eilsest:
Kui sa istutad lilled üksteisele liiga lähedale, siis sellest pole midagi. Ise teavad, kui ära surevad.
Nu vot... Olen totaalselt elu ja tervise juures. Eile jäin mingi energialaviini alla, sest kallis klassijuhataja oli meile organiseerinud toreda klassijuhatajatunni. Kuna ta jäi koosoleku tõttu sinna ise veidi hiljaks, siis sain ukse taga piisavalt energiat endasse imeda. Te ei kujuta ette, milline metsik energia tekib, kui 123b koolis on. Ma olin nagu must auk, imesin kõik enda sisse, täitsa palav hakkas. Enne kui õpetaja tuli, jõudsin veel füüsika õpiku Kuurmele ära viia. Oh ma loodan südamest, et see oli tõesti-tõesti va ainumas viimne kord, kui ma oma nina sellesse klassi pistsin. Ma saan hüpohondria, kui mind selleks veel sunnitakse, tõsijutt. Kristelil olid sinikad ja punakad (loe:võrkpall ja päevitus), teised olid ka päris pruunid. Jah, tore oli teid näha.
Aa, Efku sünnipäev oli ka eile. Juhhuuu, jippijee! Efku sai ka inimeseks lõpuks. Ma helistasin talle ja küsisin, et kas sa oled nüüd vana. Ta ütles, et loomulikult ei ole. Huh, ma juba kartsin. Igatahes mul on kahju, et ma ei jõudnud ta pisikesele selebratsioonile. Aga ta lubas kuskil juulis mingi läbu teha.
Sellepärast ma ei jõudnud, et ma läksin Purilasse. Tuul oli vägev ja elekter oli ära. Emme ja tädi Mai istutasid igast asju. Minul oli vaba aeg ja ma lihtsalt kõndisin ringi ja tegin seda, mille kohta on olemas ingliskeelsed sõnad explore ja investigate. Üldse ma olen tähele pannud, et kohati ma mõtlen inglise keeles. Näiteks täna sõidan trammis ja mõtlen:"Something is bothering me."
Siis hakkan mõtlema, et ei tulegi kohe meelde, mis see eesti keeles on. Kahtlane. Mitte et mulle meeldiks inglise keel või ma tunneks sellega mingit erilist hingesugulust. Igatahes. Metsas oli lahe ja pööningul oli lahe. Vanaisa lubas, et ta üritab selle korda teha, siis on seal natuke rohkem ruumi näiteks magamiseks. Praegu on see igast kasulikke ja kasutuid asju pilgeni täis. Näiteks ma leidsin sealt vanu ajalehti, katkise kartulikorvi, metallist poekorvi, täiesti töökorras pingi, kaks herilasepesa ja hunniku ehitusmaterjale. Põnev. Kui koju tagasi tulime, siis võtsime vanaisa juurest akordioni ka. Nüüd ma saan jälle natuke harjutada, kuni vanaisa seda tagasi tahab. Akordionit on nii lahe mängida, mis siis, et ma peale veerandtunnist mängimist olen omadega täitsa läbi ja käed surnud. Raske pill on ju. Aga ma vähemalt oskan midagi mängida. Kolmeduurilood juba tulevad.
Praegu ma olen lihtsalt väsinud. Mängisin just akordionit ja kannelt ja tööpäev ka seljataga. Tahaks juba reedet. Siis on täitsa vaba päev ja hea tunne, et järgmine päev on juba reisipäev. Sest mul on nii kahju, et kool ikkagi läbi saab ja ma oma klassiõdesid ja -vendi enam eriti tihti nägema ei saa. Võtan siis nüüd viimast.
Jah. Ja tõetera eilsest:
Kui sa istutad lilled üksteisele liiga lähedale, siis sellest pole midagi. Ise teavad, kui ära surevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar