Ma pean kõiki mu blogi tulihingelisi lugejaid kurvastama. Lubatud laulupeomuljetest ikka ei saa asja.
Viimasel ajal (ma mõtlen viimase nädala jooksul) on kuidagi imelik olnud. Arvutis ei ole justkui enam midagi teha. No muidugi, kohati on ka, kui sugupuusse on vaja midagi lisada või vikisse "kontributeerida" või Ankiga sõnu õppida või msn-is kellegagi lobiseda. Aga üldiselt nagu on suurem osa ajast selline tunne, et teeks midagi, aga ei tea mida. Tahaks nagu midagi asjalikku teha. Ja siis ma olen koristanud. Vabatahtlikult täiesti. Lihtsalt tuleb selline kohutavalt tühi tunne, et midagi pole teha. Ja siis läheb pirn põlema: aga koristada võiks ju midagi! Ja siis ma koristan midagi ära. Mõne sahtli või. Teen prügikasti tühjaks. Või nõudepesumasina. Täiesti ilma selle tüütu tundeda, et ma nüüd pean kohustuslikus korras koristama. Päris huvitav. Ja täna ma mängisin karmoškat. Pärast mängin veel. Hakkasin ühte uut lugu õppima. Pool on juba selge ka. Kes tahab kuulda, tulge külla millalgi. Teeme pitsat ja.
Sellega mul tuligi meelde, et ma polegi tegelikult väga tihti kodus enam. Homsest neljapäevani olen päeval tööl ja õhtul surnud. Reedel lähen etnolaagrisse, mis lõppeb järgmise nädala pühapäeval folgiga. Nii, mis siis saab. Siis on jälle nädal aega tööd. Ja siis nädalavahetusel on Raudmees ja Kartaude kokkutulek. Pärast seda võite minuga jälle arvestada. Nii umbes kolm päeva. 6.-7. august olen Saaremaal. Ja edasi ei teagi enam täpselt peast.
Ja vihma sajab. Isegi kui ei saja, on ikkagi selline mõnus pilves ilma. Mulle täitsa meeldib. Natuke jahe hakkab vahepeal, kui kõik aknad on 24/7 lahti olnud. Aga selle elab üle. Üks päev oli mingi mõnus äikesetorm.
Viimasel ajal (ma mõtlen viimase nädala jooksul) on kuidagi imelik olnud. Arvutis ei ole justkui enam midagi teha. No muidugi, kohati on ka, kui sugupuusse on vaja midagi lisada või vikisse "kontributeerida" või Ankiga sõnu õppida või msn-is kellegagi lobiseda. Aga üldiselt nagu on suurem osa ajast selline tunne, et teeks midagi, aga ei tea mida. Tahaks nagu midagi asjalikku teha. Ja siis ma olen koristanud. Vabatahtlikult täiesti. Lihtsalt tuleb selline kohutavalt tühi tunne, et midagi pole teha. Ja siis läheb pirn põlema: aga koristada võiks ju midagi! Ja siis ma koristan midagi ära. Mõne sahtli või. Teen prügikasti tühjaks. Või nõudepesumasina. Täiesti ilma selle tüütu tundeda, et ma nüüd pean kohustuslikus korras koristama. Päris huvitav. Ja täna ma mängisin karmoškat. Pärast mängin veel. Hakkasin ühte uut lugu õppima. Pool on juba selge ka. Kes tahab kuulda, tulge külla millalgi. Teeme pitsat ja.
Sellega mul tuligi meelde, et ma polegi tegelikult väga tihti kodus enam. Homsest neljapäevani olen päeval tööl ja õhtul surnud. Reedel lähen etnolaagrisse, mis lõppeb järgmise nädala pühapäeval folgiga. Nii, mis siis saab. Siis on jälle nädal aega tööd. Ja siis nädalavahetusel on Raudmees ja Kartaude kokkutulek. Pärast seda võite minuga jälle arvestada. Nii umbes kolm päeva. 6.-7. august olen Saaremaal. Ja edasi ei teagi enam täpselt peast.
Ja vihma sajab. Isegi kui ei saja, on ikkagi selline mõnus pilves ilma. Mulle täitsa meeldib. Natuke jahe hakkab vahepeal, kui kõik aknad on 24/7 lahti olnud. Aga selle elab üle. Üks päev oli mingi mõnus äikesetorm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar