teisipäev, 15. juuli 2008

Suht seosetu postitus

Tahaks nagu teha midagi. Aga ei tulnud ühtegi mõistlikku mõtet. Käkerdasin siis natuke HTML-i kallal. Välja tuli suht kastimajandus, aga vähemalt esialgu mulle meeldib. Ei ole nii silmadväljatorkavalt kollane. Vahelduseks. Ma vean kihla, et hiljemalt kuu, äärmisel juhul kahe pärast viskab mul see ka üle ja peab jälle mudima hakkama.

Igatahes. Ma oskan nüüd akordionit mängida nii, et ma ei pea kramplikult iga noodi peale mõtlema. Ehk siis saan mängida nii, et ma lihtsalt mängin ja ei muretse igasuguste mõttetute asjade pärast. Noh, bassidega vahepeal joppab ja vahepeal ei joppa, aga tunnistagem ikkagi, et ma olen väga algaja akordionimängija. Või siis noh, wannabe algaja. Sest tegelikult mängin ma algaja kohta ikka suht hästi. Sest kandle ja klaveri põhja pealt akordionile üle minna on käkitegu, ma ütlen. Vot. Kui sellise tempoga jätkan, siis lähen maailmaturneele varsti.

Oh, neljapäeval hakkab etnolaager. Aga sinna saamiseks pean ma läbima rõõmsa vanainimese hüpakuga järgmised etapid:
  1. pakkima kokku ja upitama endale selga kaks kannelt, magamiskoti ja spordikoti
  2. tatsama viiendalt korruselt alla
  3. tatsama 700 meetrit trolli peale mööda Tedre tänavat, mis on terves ulatuses üles kaevatud
  4. tatsama rongi peale ja üritama kuidagi sinna ära mahtuda
  5. Viljandis tatsama kaks kilomeetrit rongijaamast akadeemia juurde
Mõnus...
Ja kui kogu selle aja kavatseb päike täiest kõrist paista, siis mina annan otsad. Annan kellelegi, kes kannelt tassiks.

Ja folk tuleb...!
Ja ofkoors tulge mind kõik kuulama. Ma figureerin päris mitmel ajal mitmes kohas.

1 kommentaar:

  1. ma oleks tulnud sulle appi tassima... + ma vastasin su küsimustele, ma olen nii pai.

    VastaKustuta