Mul tuleb vahel mingi imelik tuju. Et otsin netist mingi kuulsa inimese kohta infot ja pilte, et teada saada, milline ta noorena oli ja kuidas ta kuulsaks sai jne. Täna juhtus selleks inimeseks Michael Jackson. Mulle tegelikult väga meeldib tema muusika. Lihtsalt sellepärast, et ma olin lapsepõlves sunnitud seda pidevalt kuulama. Issi oli jube uhke oma "mesipuu" üle, mis üürgas üle terve korteri head muusikat. Oli see siis MJ või Queen või veel mingi tema noorusaja staar. Ja mina muudkui kuulasin ja imesin enda sisse. Michael Jackson tuletabki mulle meelde aega, kui ma väike olin. Kui põrandal ei olnud veel parketti ja kapi peal seisis suur must "mesipuu". Käisin paljajalu mööda päikesesooja värvitud põrandat, mängisin nukkudega ja kõrvaltoast kostis muusika. Issi tahtis head muusikat ikka maksimaalse volüümiga kuulata, eriti siis, kui külalised tulid.
Igatahes. Sattusin sellise klipi peale. Päris õõvastav. Mäletan, et väiksena küsisin mitu korda vanematelt, kuidas Michael Jackson ometi valgeks sai. Issi ütles, et tahtis valgete moodi olla ja sellepärast värvis ennast valgeks. Ma ei jäänud sellise vastusega rahule, aga paremat polnud kuskilt võtta. Nüüd lugesin, et tal on mingi vitiligo-nimeline nahahaigus, mis tumeda naha laikudena heledaks muudab. Tema fännklubi lehel on sellest pikemalt juttu. Hea küll, haigus haiguseks, tunnen talle selle pärast kaasa, aga mis haigus sundis teda oma nägu veel lõikama hakkama? Jah, mulle meeldib tema muusika, aga teda ennast pole ma kunagi eriti ilusaks pidanud. Ainus asi, mis mulle tema juures muljet avaldab, on see jacksoni-pööre, mis Maido kõnekeeles on juba tunnustatud tantsutermin :P. MJ puhul vastab tõele ütlus, et "kuulsus hakkab pähe". Ise näitab ta ennast küll väga intelligentse ja heategevana ja mis kõik veel, aga tegelikult tekitab täpselt samasuguseid skandaale kui kõik teised staarid. Tema lastest on ka kahju.
Lõpetuseks natuke positiivsemat juttu ka. Telekast lasti mingeid EM-i helgemaid hetki või ma ei tea ka mida. Igatahes kästi mul ühel hetkel teleka ette joosta ja öelda, kelle lugu mängib. Läksin siis ja teatasin, et see on Franz Ferdinand. Paar päeva hiljem tõi issi koju Franz Ferdinandi plaadi ja pani täiel võimsusel mängima. Et pidavat hea olema. No ma ei tea, oleks võinud minu käest küsida, mul on ju see plaat arvutis. Minu meelest täiesti kuulatav.
Tänase päeva mõttetera: Rahulolu saladus seisneb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järgi, mis on sinu haardeulatusest väljas. Ma olen teel täiuslikkusele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar