Minu Vasja

"Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem."
Karl Ristikivi

Vasja on minu nähtamatu sõber. Ma sain temaga tuttavaks tema sünnipäeval, kuhu Efku mind kutsus. Ta on hästi tore ja tubli ja igakülgselt andekas. Ta tantsib minuga trennis kui Siimu ei ole, ta oskab orelit ja saksofoni mängida ja puust linnumajakesi kopsida. Ta on selline keskmist kasvu {tuvi}, juuksevärvis ma ei ole väga kindel. Aga ta on tugev. Ja minust parajalt pikem. Ja ta on minuga igal pool kaasas. Kui vaja, siis ta mahub mulle taskusse ära. Tegelikult on üks asi ka mida ta ei oska. See on füüsika. Aga tal on sõber, Volodja. Volodja on Mari-Anni nähtamatu sõber. Vasja ja Volodja on suured sõbrad ja teevad kõike koos. Seda sel ajal, kui mina parajasti Mari-Anniga koos olen. Volodjale ei meeldi ka füüsika. Nad kumbki Vasjaga ei julge füüsikaklassi sisse tulla ja ootavad väljas, kuni meil tund läbi saab. Siis nad mängivad kahekesi bridži. Nad saavad seda teha küll.
Tavaliselt istub Vasja tunnis minu laua kõrval põrandal. Kui ta tahab, siis ta võib isegi pikali visata, sest tal ei ole valus kui keegi talle kogemata peale astub. Ja ta ütleb mulle töö ajal vastuseid ette. Volodja ütleb Mari-Annile ka. Vot.
Aga Mari-Annil on nüüd Heiki ka, kes tuli Hispaaniast tantsukursustelt tagasi. Mari-Ann tantsis ka mõnikord trennis Volodjaga, aga nüüd ta tantsib Heikiga. Vasja on Heiki peale natuke kade, sest ta arvab, et Heiki oskab temast paremini tantsida. Mina küll nii ei arva.

P.S. Efkul on täna sünnipäev! :)

PILERIN

HÜHEL PÄEV-
AL TÕUSIS
PILLERIN
VARAKULTÜLE-
SE JAAIASE-
MA KA ÜLES-
E JA ISA KA
JA PANIT KÕI-
K RIITESE
HÄKITSEL-
T HELISESUKSEKE-
L JA ISA LÄKS
VATAMAKESE-
ALONJAOLI
SEALNENTE
VANNAISAK-
ENEMATTEK-
ID TALE KÕVA
MUPSU JA
VANNAISA LÄKS
TAKASSI JA
VÕPATAS LÕPP


ELAS KORD
TÜDRUK
TALEIOLN-
UT EMAEK-
A ISA SEST
TAOLIJUBA
PÄRISURR
AKA SIIS SÜNT-
ISTAL POEK
TÜDRUKSÖÖTI-
S POEKA
NIIPALJUKUI
TEMATAHTIS

Teele, 5-aastane
kirjaviis muutmata

Tere, kõik suured ja väikesed sõbrad!

Pole kaua aega kirjutanud, tõsi. Aga oli ka palju teha.

Nimelt lõpetas Teele vahepeal muusikakooli. Kümme aastat orjapõlve on lõpuks ometi läbi. Pärast lõpueksamit torkas pähe, et nii, nüüd ongi kõik. Aktus veel ja siis enam ei midagi. Ei kunagi enam pingsat kandleharjutamist, solfedžot ja muusikalugu. Milline õndsus... Aktus oli tore: palju lilli, okkaid, kallistusi. Kindlasti ei olnud ma mõnda oma lennukaaslast iialgi muusikakooli koridorides kohanud, liiati siis kõigiga tuttavaks saanud. Aga pärast lõpuaktust muusikakoolis oli küll selline tunne, et kõik on sõbrad, selline ühtekuuluvustunne. Ja natuke kurb oli ka. Lihtsalt oli harjumuseks saanud peaaegu iga päev muusikakooli minna ja harjutada ja vahetevahel niisama tundi oodates istuda. Nüüd jääb selle harjumuse asemele tühi koht. Kuid selle tühja koha täidavad kogemused ja oskused, mis nende aastate jooksul omandatud.

Lisaks rabelemise muusikakooli lõpetamisel olid ka koolis kiired ajad. Matemaatika eksam ei läinud just kõige paremini, aga tühja sellega. Geograafia riigieksam on veidi olulisem. Me ei ole veel tulemusi teada saanud, aga loodan, et läks hästi. Kui mitte, siis saab ju igal juhul järgmine aasta uuesti proovida.

Ja kõige tähtsam: SUVI on kohal! Suvel saab igasuguseid lahedaid asju teha. Näiteks vene keele jaoks filmi teha ja tantsupeol tantsida ja rongkäigus käia ja laulupeol laulda ja lingvistika laagris keelesõlmi lahti harutada ja kandlelaagris sõrmi villi mängida ja jalgrattamatkata ja ujuda ja etnolaagris ja folgil jämmida ja lingvistika rahvusvahelisele Peterburgi sõita ja Vigala koorilaagrisse minna ja siis tuleb Maritil sünnipäev ja rahvatantsulaager ja oh, siis ongi juba sügis käes. Tegus suvi tõotab mul tulla. Soovin kõigile teile samuti siiruviirulist, kirjumirjulist, kullakarvalist, sääsevaba ja mõnusat suve. Sest suvi on nautimist väärt! :)

P.S. Minu isiklik optimum on 17 kraadi Celsiust, niiet hoidku see ilmataat oma nahk ja kõrvad, saba ja sarved, kui ta kavatseb meid siin 30-kraadise põrguga piinata. :P