esmaspäev, 26. märts 2007

Mina kaitsen ennast ja sind!


Tegelikult ma kaitsesin täna oma uurimistööd. Lõpuks. Ohjahh, nüüd on see siis tehtud. Kujutate ette, me istusime kuus tundi klassis ja kuulasime üksteise juttu. Meie komisjonis oli kõige rohkem kaitsjaid, sellepärast meil nii palju aega läkski. Lõpuks olid kõik juba nii tüdinud ja tahtsid ära koju saada. Mina olin eelviimane. Ma mõtlesin, et kui ma juba siia tulin, siis peavad nad ka ära kuulama, mis mul öelda on. Ja öelda oli mul palju. Mul ei olnud mingit aimugi, kui kaua ma räägin. Aga nagu välja tuli, rääkisin ma hoopis kauem kui ette nähti. Järelikult ma muudkui rääkisin ja rääkisin ja sain just õige hoo sisse ja oleks veelgi rääkinud, aga mind hirmutasid natuke komisjoni liikmete näod, mis nägid nii välja nagu nad magaksid lahtisilmi ja kukuksid kohe tooli pealt maha. Siis ma tegin lõpu ja nad miskipärast ei tahtnudki mult midagi eriti küsida, vist tahtsid ainult, et ma kiiremini sealt eest ära läheks. Aga vähemalt ma sain hästi hakkama. Mis sa nendele ajaloolastele ikka muusikast räägid, nagunii nad ei saa aru. Nende jaoks on see täiesti kõrvaline ja kasutu teema.

Vot nii. Uue tunniplaani saime ka täna. Reedel on ainult kuus tundi. Milline õndsus... See-eest algab reedene päev kahe bioloogiaga. Noh, vähemalt ei ole enam kahte füüsikat järjest :P.

Sellega me selleks korraks lõpetame, meie kordussaadet võite kuulata iga päev kella kaheksast kolmeni päeval. Kohtumiseni järgmises saates ja hoidke sabad rõngas (vihje Svenile) :).

pühapäev, 11. märts 2007

Kevaaaad...!



Aga minul algas kolmapäeval kevad. KEVAD, kas teate. Kevad on nii äraütlemata tore asi. Lumi sulab ära ja rohi hakkab rohelisemaks minema ja päike paistab ja linnud laulavad ja õhk lõhnab nii keva-kevadiselt ja kõik on nii tore, nii tore, nii tore...

esmaspäev, 5. märts 2007

Said üle koerast, saad sabastki.

Ohhhh...! Nüüd siis lõppude lõpuks, minu ajutiseks kergenduseks ja maailmarahu säilivuse huvides on üks jama kaelast ära saadud. Uurimistöö nimelt. Aga see on kõigest uurimistöö, mis on kaelast ära saadud. Järgi jäid retsensioon ja kaitsmine, mis ikkagi veel ähvardavad. Aga eks need ka saavad kunagi tehtud ja siis ma võin selle pagana uurimistöö igaveseks unustada. Vot tak.

Füüsika töö oli kõige katastrofaalsem katastroof, mida ma oma katastrofaalselt katastroofilise füüsika-karjääri jooksul olen kogema pidanud. No nüüd ma natuke liialdasin tõesti. Nii hull see ka ei olnud. Siiski oli see piisavalt jube, niiet ma mitte midagi ei osanud. Ah, tühja selle füüsikaga. Nagu Marella ütles täna: "Ma ei tahagi seda füüsikat enam osata. " Sest on ju nõme pingutada, kui niikuinii mitte midagi välja ei tule ja õpetamisest kasu ei ole. Üldsegi, ma absoluutselt ei usu, et seda füüsikaasja mul kunagi elus samal kujul vaja läheb. Ega ma füüsikuks ju ometi ei taha saada. Kuurme arvas täna, et ta kevadel läheb koolist ära. Äkki see olekski lahendus? (A) Oleks temale parem ja meile parem. Temal ei teki enam müramürgistust ja meie hakkame võib-olla midagi aru saama.

Kirjanduses saime teada, et Faehlmanni arvates räägivad eestlased Vanaisaga sama keelt ja on ka muidu igati privilegeeritud tegelased. Seevastu lätlased on tänu oma laiskusele ja logardlusele nime saanud vahu järgi, mis maha visates läts! teeb, sest et nad keelte ja nimede jagamisele hiljaks jäid. Ja nende keel on segu kõikide teiste rahvaste keeltest. Kahju kohe vaestest naabritest. Pole neil nii suurt häda midagi.

Tahan tänada oma juhendajat Märten Kaldamäed, kes mind kaitsmisele ei lubanud ja seda oma allkirjaga kehtetul leheküljenumbriga tiitellehel kinnitas. Tänan tähelepanu eest. Korrespondeeris kadett Tühikargaja.

laupäev, 3. märts 2007

Kuues ja ühtlasi viimane õppetund sarjast "Kuidas püüda kinni tuppa sattunud mesilane".

10. Võtta kätte tikutoos seesoleva mesilasega. Viia tikutoos avatud akna juurde ning hoida tikutoosi veidi väljaspool aknaavaust.

11. Nüüd teise käe sõrmega avada ettevaatlikult tikutoos u 50% ulatuses samade liigutustega, nagu juba kirjeldasime köögi stseenis objektide eemaldamisel tikutoosi sisemusest. NB!!! Tikutoos peab olema sellises asendis, et sahtli avatud pool jääks pärast avamist toast eemale ehk õue poole. Muidu võib juhtuda, et tikutoosi avamisel lendab mesilane tagasi tuppa. Kui tikutoos on avatud, peaks mesilane ise kiiresti tikutoosist välja lendama. Kui aga ta on jäänud miskipärast uimaseks, tasub juba avatud tikutoosi õrnalt näpuga koputada. Tavaliselt annab see tulemust ning mesilane lendab välja.

12. Kui mesilane on välja lennanud, on meie eesmärk täidetud. Kui aga mesilane keeldub tikutoosist väljumast, siis on tõenäoliselt tegemist surnud isendiga ja tikutoos tasub tühjendada mesilase laibast, avades ta vähemalt 75% ulatuses ning suunata sahtel alla poole, ise samal ajal ikka veel tikutoosi VÄLJASPOOL akent hoides. Taolise liigutusega peaks olema garanteeritud, et mesilase laip väljub tikutoosist ning pudeneb õue maha. Kui ta aga ei välja mingil põhjusel toosist, tasub taas kord proovida õrnalt koputada tikutoosi pihta, ise samal ajal endiselt tikutoosi väljaspool akent hoides ning sahtel suunatud allapoole. Sellise tehnikaga on garanteeritud, et mesilase laip väljub tikutoosist.

Igal juhul oleme me nüüd niimoodi mesilasest toas lahti saanud.
Sellega on õppetundide sari lõppenud. Loodan, et sain kasulik olla.