Märtsi alguses käisin ma üksinda Londonis. Õudne oli. Väga. Aga ma sain hakkama. Uhke.
Aprillis käisime Eva ja Kaarliga Berliinis. Nii õudne ei olnud. Peaaegu et lahe.
Raul astus MTÜ juhatusest välja ja asemele valiti Sven-Erik ja Tanel. Minul saab sel kuul täis neli aastat juhatuses, mõtlen, kas aitab nüüd mõneks ajaks või siiski mitte.
Siis juhtus veel selline asi, et mulle anti eksami eduka soorituse vastu täiskasvanute koolitaja 5. taseme kutse. Jei. Ja nii muuseas õnnestus vahepeal koolitada ka tähtsaid tegelasi nt Riigi Infosüsteemi Ametist ja Riigikontrollist.
Üks märkimisväärsematest saavutustest akadeemilisel rindel oli ka soome keele B, mis oli päris korralik eneseületus.
Üle väga pika aja nägin Efkut, kui tema sünnipäeval käisin. "Kuule, millal me sinuga viimati koos jõime?" - "Me ei olegi kunagi koos joonud."
Epu juures grillisin kana.
Ja Madise sünnipäeval käisin ka. Kus kõik olid minust kuus aastat vanemad ja vaatasid mind hella awwwww-pilguga, kui said teada, milline noor ja rumal väike olevus ma olen.
Jaanilaupäeval oli 5 kraadi sooja ja seetõttu olin ma enamiku ajast saunas või sauna ukse ees hapukurki söömas.
Kahe aasta vaikuse järel õnnestus mul jälle osa saada Soto laagrist. Kirjeldamatult hea tunne oli sõrmi villi mängida.
Möödunud nädalavahetusel oleksin ma võinud olla laulupeol, aga ei olnud. Selle asemel olid Kabelikivi, loomaaed ja Pelgurand. Palav oli ka.
Viimase kuu aja jooksul olen ma päris palju jala käinud. Ja mul on selle üle hea meel.
